Eraisikute laenukoormus hakkab kasvama

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜUue kodu ostutehing rahastatakse enamasti eluasemelaenu abil. See tähendab, et elamispindade turg nagu muugi kinnisvaraturg on äärmiselt sõltuv finantseerimistingimustest. Laenude intressimäärade, käivete ja nõutava omafinantseeringu kõrval on laenuturu suure pildi kujunemisel oluline tegur laenukoormus. Arvestades majanduskasvu pidurdumist võib prognoosida, et laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu ja palkade kogusumma suhtes hakkab kerkima.

Laenukoormust saame riigi tasemel mõõta tagasimaksmisel olevate laenude jäägi suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) või palkade kogusummasse. Neist viimane näitaja võiks olla pisut etem laenukoormuse mõõdik, sest eraisikud maksavad laene enamasti just palkade arvelt.

Majandus kasvab laenukoormusest aeglasemalt

Eraisikulaenude jääk, millest suurema osa moodustab eluasemelaenude jääk, oli SKT suhtes kõrgeimas punktis 2009. aasta lõpus – 2010. aasta alguses. Toona moodustas laenude jääk 53% SKTst.

Tegemist oli ajaga, mil laenujääk langes, kuid majandus langes veelgi kiiremini. 2008. aastast alguse saanud koondamised olid tekitanud märgatava tööpuuduse, kõrge laenujääk oli paljudele – eriti töö kaotanutele suureks koormaks.

Alates 2010. aastast pöördus majandus tõusule, kuid laenujääk vähenes edasi kuni 2013. aasta keskpaigani. Sel perioodil kogusid pangad laenu tagasimakseid rohkem kokku, kui nad uusi laene väljastasid. Alates 2013. aasta keskelt see olukord muutus.

Nii oleme 2015 II kvartaliks jõudnud olukorda, kus tagasimaksmisel olevate eraisikulaenude jääk moodustab 35% sisemajanduse koguproduktist. Võime öelda, et see on mõõdukas näitaja, mis lubaks laenuvõtjatel laenukoormust tänaselt tasemelt kõrgemale tõsta.

Laenukoormus väheneb ka palkade suhtes

Sama keelt, et laenukoormus väheneb, räägib eraisikulaenude jäägi võrdlus palkade kogusummaga. 2010. aastal ületas eraisikulaenude jääk palkade aastast kogusummat kahekordselt. Järgnevatel aastatel on tööpuudus vähenenud ja hõivatute hulk kasvanud. See on suurendanud tööl käivate inimeste arvu ja nende inimeste summaarset teenitavat palgafondi.

Alates 2011. aastast on palkade kogusumma kasvanud 7-8% aasta baasil. See on 2015 II kvartalis laenukoormust palkade suhtes vähendanud tippaja 204% pealt 138 protsendile.

Laenukoormus hakkab kasvama

Alates 2013. aastast on eraisikulaenude jääk hakanud kasvama, kasvutempo on kvartalist-kvartalisse järjest kiirenenud. Laenujäägi taga on paljus eluasemelaenude aktiivne väljastamine ehk kiirelt kerkinud laenukäibed.

Üks kiireneva uute laenude väljastamise põhjus on uusarenduste kasvanud populaarsus. Aktiivne uute korterite turg nõuab ostu finantseerimiseks suuremaid laenusummasid ja see kasvatab laenujääki tempokamalt, kui elamispindade turu osalised oleks jäänud tehinguid tegema vanemate-odavamate korteritega.

Majanduskasvu prognoosid on seevastu nukrad. Äsja kärpis rahandusministeerium majanduskasvuootusi. Järgmistel lähemateks aastateks ootavad märgatavat kasvu vaid paadunud optimistid.

Palgafondilgi on kasvul pidurid ees. Töötuse määr on langenud tasemele, kus räägime juba ammu mitte enam tööpuudusest vaid töökäte puudusest. See tähendab, et tööga hõivatute arvu suurenemise arvelt palgafond kasvada ei saa.

Kerkida võiks keskmine palk ja tööjõu puuduse tõttu see tõenäoliselt aset leiabki. Aga viimase aasta jooksul 4-5% läheduses püsinud keskmise palga kasv ei ole samuti jätkusuutlik, sest see seab löögi alla Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel.

Nii hakkab laenukoormus nii SKT kui summaarse palgafondi suhtes kerkima. Teisisõnu hakkab laenude tagasimaksmine mängima inimeste rahakotis järjest suuremat rolli ehk nende elu järjest rohkem mõjutama.

Laenukoormuse kasvus pole ohtu

Arvestades praegust eraisikute laenukoormuse taset ei ole selle mõõdukas kasvus ohtu, et laenud muutuksid sedavõrd koormavaks, kui näiteks kõrge tööpuudusega 2009.-2010. aastatel.

Riskitegurina peab eelneva juures siiski silmas pidama Euroopa rahatrükki. Kui võlakirjade ostuprogramm peaks ühel hetkel lõpus ometi inflatsiooni tekitama, tõstab Euroopa keskpank intressimäärasid. See oma korda kergitab euribori ja nii suurenevad laenuvõtjate intressimaksed.

150918-eraisikute-laenukoormus-hakkab-kasvama-1 150918-eraisikute-laenukoormus-hakkab-kasvama-2

Euroopa ja maailma ebakindlus muudab kinnisvaraturu tuleviku prognoosimise keeruliseks

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti majanduse seis ei ole hea, kuid oleme näinud hullemaidki päevi. Majandus kasvab vaikselt, tööpuudus on madal, intressimäär ehk raha hind pole olnud kunagi nii odav, kui see on praegu. Kinnisvaralaenude käibed kasvavad, arendajad püsitavad järjest uusi arendusprojekte, uusi kortereid on turul enam, kui viimase viie aasta jooksul.

Koduostjad teevad otsivad usinalt kortereid ja maju. Turuväärtuse lähedase hinnaga pakkumised ei püsi kaua turul, vaid leiavad ostja kiiresti. Tehingute arv on kõrgel tasemel, kuid hinnad püsivad paigal. Nii aitab kerkiv keskmine palk soetada sissetuleku eest järjest enam ruutmeetreid korteri pinda.

Tundub justkui, et tagasi on 2005.-2006. aastate buumiaeg, kus taevas on pilvitu ja vaadates kaugele tahes ei ole murepilvi näha. Need pilved on siiski olemas, kuid pole aru saada, kas sadama hakkab õrna seenevihma, mida ilustab värviline vikerkaar või on tõusmas torm koos äikese ja rahega.

Probleemidele viitab majanduskasv. Äsja kärpis rahandusministeerium majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendile. Eesti mõistes isegi madalast 5-protsendilisest majanduskasvust, mis viiks meid Euroopa riikide elatustasemele kukesammu võrra lähemale, ei saa me lähemate aastate jooksul tõenäoliselt rääkida.

Kerkivad palgad vähendavad eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Vähenevad põhivarainvesteeringud ei loo uut baasi jätkusuutliku majanduskasvu juurde naasmiseks. Inflatsioon on olematu, mis annab tarbijatele võimaluse ostude edasilükkamiseks. See omakorda pärsib tootmist.

Eesti sisemajandusest tulenevad riskitegurid on veel lapsemäng, kui mõtleme piiritagustele muredele. Mingil momendil räägiti, et Kreeka kriis Euroopa tavainimest ei puuduta. Ühel hetkel aga kõneleti teist keelt ehk sellest, et Kreeka viib põhja kogu Euroopa majanduse ja rahasüsteemi. Hiina börsimulli vähesest mõjust on samuti räägitud-kirjutatud. Ometi on see langusesse tõmmanud väärtpaberihindu siin ja seal pool ookeani.

Sarkastilise naljana mõjub uudis Tallinna sadamast kinni nabitud 11 pagulase kohta ajal, mil põgenikud sadade tuhandete kaupa Euroopa riigipiire risti-rästi omatahtsi ületavad. Pagulased võivad kinnisvaraturul olla üksikutele ettevõtetele – näiteks edututele majutusasutustele päästerõngaks. Samal ajal peavad erinevad riigid probleemi lahendamiseks suunama reservidest ressursse, mis vähemalt majanduslikust lühiajalisest aspektist on ühiskonnale pigem kurnavaks koormaks.

Sellises keskkonnas on ülimalt raske teha prognoose kinnisvaraturu edasiste suundumuste osas. Sisemajanduslikest teguritest lähtuvalt võiks oodata, et turg jätkab aktiivselt ja hindadel on mõõdukalt tõusuruumi. Välised tegurid aga hoiatavad, et pigem tuleb varuda tikke, konserve ja soola suhkrut ning kinnisvarateemadele sootuks mitte mõelda.

Colliers alustas esimese elukondliku uusarenduse eelmüüki: Mustamäele kerkib 8-korruseline korterelamu

colliers-300x240Mustamäe ja Õismäe piirile kerkib uus 8-korruseline korterelamu. Populaarse parkmetsa äärde kerkivas majas on 42 rõduga korterit ja esimesel korrusel asuvad äripinnad.

2016. aasta lõpuks valmiv kortermaja hakkab paiknema aadressil Kadaka tee 145a. Majas on kokku 42 korterit, mille suurused jäävad 49,1 m2 ja 78,6 m2 vahele ning lisaks on igas korteris on ka vähemalt 9 m2 rõdu. Maja 0-korrusel on soe garaaž, kus paiknevad panipaigad ja parkimiskohad.

Korterid on kaasaegse viimistluse ja sanitaartehnikaga, majas on lift ning korterite hinnad algavad alates 1499 eurost ruutmeetri kohta.

Colliers International elukondliku kinnisvara juhi Maia Daljajevi sõnul on antud arenduse suurimaks plussiks kortermaja hea hinna ja kvaliteedi suhe ning väga hea infrastruktuur. „Mustamäel on hetkel kõige vähem uusi korterelamute arendusprojekte võrreldes teiste Tallinna linnaosadega, kuigi selles linnaosas on kõige paremini väljakujunenud ja toimiv infrastruktuur ning elukeskkond. Ühistransport toimib hästi, kiire ühendus kesklinna, lennujaama, sadama ja autobussijaamaga, läheduses on lasteaiad, koolid, kaubanduskeskused, meditsiiniasutused ning samuti erinevad vaba aja veetmise võimalused nii vabas looduses kui ka spordiklubides.“

Kui viimastel aastatel on täheldatud Mustamäe linnaosa rahvastiku vananemist, siis selle üheks põhjuseks on just see, et uute elamispindade pakkumisi on väga vähe. „Noored pered soovivad oma kodu rajada eelkõige uude majja ning seetõttu on hea asukohaga kaasaegsed korterid Mustamäel nõutud kaup,“ lisas Daljajev.

Kadaka tee 145a korterite ja äripindade müüki korraldab Colliers International, kelle senine fookus on olnud ärikinnisvara teenuste vahendamine, aga kes nüüd on sisenenud ka elukondliku kinnisvara turule. Arendajaks on GMP Grupp, kes on arendanud Tallinnas viimaste aastate jooksul edukalt mitmeid korterelamuid kesklinnas ja ka Mustamäel ning ehitajaks on on Vilcon Ehituse OÜ.

Kadaka 145, Tallinn

Merko: Kortermaja arenduse käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Kristiine linnaosas asuva Sõpruse pst 33 kortermaja arenduse, hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

B-energiamärgisega 5-korruselise kortermaja (www.merko.ee/sopruse33) arhitekt on Velle Kadalipp, hoonet ilmestavad erinevad fassaadikattematerjalid ning klaasliftid. U-kujulise kortermaja hoovi rajatakse privaatne ja rikkaliku haljastusega siseõu.

35 parkimiskohaga garaaž ja panipaigad asuvad korterelamu keldrikorrusel, hoone Sõpruse puiestee poolsel esimesel korrusel paiknevad äripinnad. Kõigile 51 korterile on kavandatud terrass, lodža või rõdu, ülemise korruse penthouse korterite terrassid paiknevad hoone neljakorruselise osa katusel. Korterite siseviimistluspaketid on valminud Merko ja Interstudio koostöös. Sõpruse pst 33 korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1990–2500 eurot.

Merko (www.merko.ee) on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele. Parima kvaliteedi ja koduostjatele mugavuse tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Sõpruse 33 , Tallinn

KV.EE: Korteriturg jätkab stabiilsel kursil

Portaal KV.EE2014. aastal viis korterite müügipakkumiste arvu kiire kasv hinnaseisakuni, mis kestab tänaseni. Alates mullusest sügisest on korterite müügipakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE peatunud ja pööranud kohati isegi languseks. See tähendab, et täiendavat survet elamispindade hindadele ei ole. Nii võib oodata, et põhjust hinnalanguseks ei ole ja korteriturg jätkab stabiilsel kursil, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Alates 2012. aastast vähenes korterite müügipakkumine kiiresti. Kindlustunde kasv tõi ostjad korteriturule. Pakutavad korterid osteti kiirelt. Uusarendus ei jõudnud piisavalt uusi kortereid turule pakkumisse tuua ja defitsiit viis hinnad üles,“ meenutas Tarvo Teslon.

Olukord muutus 2014. aasta alguses, mil startis elamuarendus. Turule tuli lühikese aja jooksul palju uusi kortereid. Pakkumine suurenes kiiresti ja see viis hinnaseisakuni.

Portaalis KV.EE oli 2014. aasta lõpus üle 8400 korteripakkumise. See on üle 40% enam kui sama aasta alguses. Pakkumise kasv avardas ostjate valikuvõimalusi. See võttis hinnatõusul tempo maha ja pööras selle isegi hetkeks minimaalseks languseks,“ rääkis Tarvo Teslon.

Alates 2015. aastast on korteripakkumine püsinud stabiilsena. Keskmine portaali KV.EE korteripakkumiste hind on küll kerkinud, kuid seda peamiselt uute korterite pakkumisse lisandumise tõttu. Nii võime öelda, et hinnad on aasta jooksul püsinud enam-vähem samal tasemel.

„Stabiilsed hinnad ja soodsad finantseerimistingimused kerkivate palkade taustal on hoidnud tehingute arvu kõrgel – korteriturul käib vilgas kauplemine. Kui nõudlus on suur ja tehinguid tehakse, võime järeldada, et hindade languseootuseks põhjust ei ole. Arvestades aga Euroopa Liidus ja ümbruskaudsetes riikides toimuvaid negatiivseid ebakindlust loovaid sündmuseid ei ole ka liigset alust hinnatõusu oodata,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

KV.EE: Korteriturg jätkab stabiilsel kursil

Arco Vara juhatuse liikme volituste pikendamine

Arco Vara15.09.2015 võttis Arco Vara nõukogu vastu otsuse pikendada Arco Vara juhataja Tarmo Sild’i juhatuse liikme volitusi alates 22.10.2015 kolme aasta võrra, st kuni 21.10.2018.

Arco Vara juhatus on jätkuvalt üheliikmeline. Juhatuse ülesanne järgmisel perioodil on ettevõtte tegevusmahtu ja kasumit oluliselt kasvatada, keskendudes seejuures ennekõike Bulgaaria ja Eesti turule.

Seoses esimese tegevusperioodi lõppemisega on Tarmo Sild ettevõtet teavitanud kavatsusest kasutada talle esimese optsiooniprogrammi raames antud õigust 390,000 Arco Vara aktsia märkimiseks 2016. aastal hinnaga 70 senti tükk. Optsiooni kasutamise korral tõuseks Arco Vara aktsiakapital 273,000 euro võrra ning aktsiate koguarv tõuseks 6 507 012 aktsiani.

Tartu kesklinna üldplaneering ootab tartlaste arvamusi

TartuVolikogu võttis vastu ja suunas avalikustamisele Tartu kesklinna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Planeeringu peamine eesmärk on tuua kesklinna rohkem elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone.

Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada.

Valminud planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.

Ligi 180 hektari suurune linna keskuse ala on jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumiks, mille linnaehitusliku olemuse, säilitatavate väärtuste, hoonestuse, haljastuse, liikluse ja muude küsimustega planeering tegeleb. Üldplaneeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 20 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias “Tartu 2030” ja Tartu kesklinna strateegias.

Planeeringus on esitatud Tartu kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid – üldised funktsioonid piirkondade kaupa, hoonestamise tihendamise või uushoonestuse vajadus, puhkealade arengusuunad, liiklusruumi arendamine jms.

Kesklinna üldplaneering on avalikul väljapanekul 19. oktoobrist kuni 19. novembrini, planeeringuga saab tutvuda Tartu kodulehel, raekoja infokeskuses ning Küüni ja Poe tänava nurgal asuvatel infostendidel. Liiklusskeemi tutvustamiseks toimub avalik arutelu 22. oktoobril, maa- ja veealade üldiste ehitus- ja kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril. Mõlemad arutelud toimuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, tuba 303) algusega kell 17:00.

Värske suur turuülevaade “Korteriturg: edasised suundumused 2015”

Korteriturg 2015: edasised suundumusedOlen kokku pannud uue elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumused – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänasele elamispindade turule.

Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab ülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.

Ülevaadet käin tellijate juures esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.

Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Näidistöö aitab aega ja lisakulusid kokku hoida

MajaehitajaEhitusobjektil on ehitaja valmis saanud suurema tööetapiga ja kutsub tellija teostatud töid kontrollima. Tellija asub teostatud töid üle vaatama, kuid avastab palju ühesuguseid korduvaid puudusi, mis vajavad nüüd paranduste tegemist. See on igapäeva olukord ehitusobjektidel. Kuidas vähendada parandustööde mahtu, et ei tekiks takistusi järgmise töölõiguga alustamisel ning lisakulusid?

Täna on ehitusturul mõnevõrra vähemaks jäänud neid ehitajaid, kes oma tööd ei armasta ning teevad seda lohakalt ja valesti, kuid vastutustundetu ehitaja risk ei ole täiesti kadunud. Seetõttu on kindlasti vajalik ehitaja tegemisi süsteemselt üle vaadata ja kohe esimeste probleemide korral sekkuda ning nõuda paranduste tegemist.

Praktikas toimivaks on osutunud lahendus, kus peale väikese töölõigu valmimist tehakse tellija poolt selle töö ülevaatus ja võimalikud puudused antakse ehitajale kohe teada ning seejärel teeb ehitaja parandused antud töölõigus ja sealt edasi jätkab sama tööetapi töödega lõpuni juba nõutavas kvaliteedis. See aitab hoida koostööd ja suhteid ehitajaga ning parandustööde tegemine ei kujune ehitajale ülemäära kulukaks.

Ka enne mõne uue töölõigu algust on mõistlik tööde teostamine ehitajaga täpselt üle rääkida, kuid tavaliselt saavad osapooled üksteisest veidi erinevalt aru ning seetõttu on oluline teha ülevaatused kohe kui mõni töölõik on valminud, kuid veel suuremas mahus tööd antud töölõigus tegemata. Selliselt saab ehitaja õigel ajal tagasiside ja teab, mida tellija temalt täpselt ootab ning kokkuvõttes edenevad tööd graafikus ja ehitaja ning tellija saavad omavahel paremini läbi ning tülisid on vähem.

Ehituslepingutes on mõnikord kasutusel ka nn. näidistöö või proovitöö mõiste, mis suuresti täidab sama eesmärki, et enne kui pole tehtud etteantud mahus teostatud näidis- või proovitöö kvaliteedi ülevaatust lepingus toodud nõuetele, ei saa ehitaja alustada tervikmahus kokkulepitud töö teostamist. Kindlasti on mõistlik selline töökorraldus ja ülevaadatavate tööde nimekiri eelnevalt ehitajaga kokku leppida ja selline nõue võib kirjas olla ka juba hinnapakkumise küsimiskirjas, siis ei tule see ehitajale üllatusena.

Näidis- või proovitöö ei tähenda, et tellija ei peaks selle eest tasuma, vaid ennekõike on see mõeldud tööde kvaliteedi kindlustamiseks, et varakult kõik puudused saaks märgatud ja ehitaja saaks täpselt aru, millises kvaliteedis ta peab ehitama.

Ükskõik, kuidas sellist väiksema töölõigu ülevaatust nimetada, aitab see kaasa kvaliteetse lõpptulemuse saamisele ning vähendab töövõtja / tellija jaoks asjatuid ajakadusid ja rahalisi kulusid ning aitab algsest ajagraafikust kinni pidada.

Ainuke ja küllaltki suur probleem tellija vaatenurgast vaadates on see, et tellijal peab olema aega selliseid ülevaatusi teha ja kindlasti peaks olema ka kompetents kvaliteedi hindamisel. Teine võimalus on palgata omanikujärelevalve teenuse korras ja see ülesanne edasi delegeerida.

Enneta kvaliteediprobleeme näidis- või proovitöö abil ning hoia oma maja ehituskvaliteet kõrge!

DNB majandusprognoos: eurotsooni soodne kurss tagab Eestile lähiaastail korraliku majanduskasvu

DNB PankDNB värske majandusprognoosi kohaselt ootab Balti riikide majandusi pärast tänavuse aasta ajutist madalseisu lähemal paaril-kolmel aastal 2,5-3,7%ne kasv.

Eesti ja Balti riigid

Eesti osas prognoosib DNB majanduskasvu kiirenemist tänavuse aasta 1,5%lt aastaks 2017 kuni 3,5%ni ning aastaks 2018 peaks kasv olema juba 3,7%. DNB Panga analüütiku Andres Klaari sõnul on Balti riikide majanduskasvu näitajate taga võimekus tulla toime välissektorist tingitud väljakutsetega.

“Näiteks Venemaa impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele ja Euroopa endiselt nõrk sisenõudlus avaldasid Balti riikidele kardetust vähem mõju. Eesti, Läti ja Leedu eksportöörid on korduvalt näidanud üles head kohanemisvõimet, mis peaks andma parema stardipositsiooni ka nüüd, kui sisenõudlus ekspordi sihtriikides hakkab loodetavasti paranema,” täpsustas Klaar.

Eurotsoonis tervikuna on majanduskasv küll viimase aasta jooksul kiirenenud, kuid jääb teiste tööstusriikidega (USA, Suurbritannia, Skandinaavia jt) võrreldes aeglasemaks. Klaari sõnul on selle üheks põhjuseks töötuse kõrge tase ja tööturu vähene reformimine. “Paranemine on olnud aeglane, kuid Euroopa Keskpanga soodne rahapoliitika peaks siiski aitama sisenõudlusel paraneda, mis kindlasti mõjutab ka Eesti majandust positiivselt,” lisas Klaar.

Nafta hind

Norra suurpanga majandusprognoosi kohaselt on lähiaastate energiakandjate hindadest olulisim naftahindade püsivalt madal tase, mille põhjuseks on jätkuv ületootmine – Saudi Araabia ja Iraagi rekordtoodangud ning Iraani naftaga uuesti turuletulek.

“Nafta hind võib käesoleva aasta neljandas kvartalis tõusta 60 USD barreli kohta. 2016. aastal prognoosib DNB nafta hinna tõusu 65 USD barreli kohta ning 2017. aastal 70 USD barreli kohta,” lisas Klaar. Seega jääb nafta hind järgneval viiel aastal sarnasesse vahemikku, nagu see oli aastatel 2005-2011.

“Tihenenud konkurents naftatööstuses ja madalal püsivad hinnad võivad Norra jaoks tähendada, et vajadus nende naftaressursi järele kahaneb märkimisväärselt,” kommenteeris Klaar.

Teised riigid

USA majanduskasv jäi aasta alguses oodatust väiksemaks, kuid eratarbimise kiire kasv vedas tulemused teises kvartalis üles. Venemaa majandust ootab madala naftahinna ja Krimmi sündmustele järgnenud Euroopa reaktsiooni tulemusel 4%ne majanduslangus ning väga vaikne taastumine järgnevatel aastatel. Rootsi majanduskasv on käesoleval aastal tööstusriikide kohta väga tugev 2,8%, ennekõike tingituna madalatest intressimääradest.

 

Kinnisvarakooli koolitused nüüd Tartus

Kinnisvaraooli lektorid: Tõnu Toompark, Evi HindpereKinnisvarakoolil on heameel teatada, et oleme koolitustega jõudnud Tartusse.

21/09/14 kell 11.00-18.15 Üürikoolitus

  • Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist.
  • Koolitust ilmestatase praktiliste näidete baasil üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.
  • Lisaks tutvustatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta ja antakse ülevaade riskidest mis sellise äriga kaasneb.
  • Lektorid Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

06/10/15 kell 11.00-18.15 Kinnisvaraõigus

  • Kinnisvaraõiguse koolitus annab Sulle terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest ja hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks.
  • Lisaks saab koolituselt head praktilised näited olulistest kohtulahenditest.
  • Lektor Evi Hindpere.

Koolitused toimuvad TÜ raamatukogus, W.Struve 1 Tartu.

Kõikidele kahel Tartu koolitusel osalejatele anname kingituseks raamatud “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” ja “Kinnisvaraõiguse ABC“.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Мировые строительные тренды до Эстонии доберутся нескоро

Delovõje VedomostiКонсервативные эстонские застройщики не будут в ближайшее время внедрять в Эстонии глобальные тренды.

По данным издания Construction Global, в будущем в строительстве высотных домов будут делать погоду три направления: использовать больше дерево, фасады домов украшать озеленением, а между высотными домами не будет так мрачно и неуютно, как сейчас, потому что стоящие по соседству друг с другом дома станут отражать солнечные лучи, и пространство между домами наполнится рассеянным светом. Но насколько эти тенденции могут реализоваться в Эстонии?

Оказывается, что не очень, поскольку следование мировым трендам – это не то, к чему застройщики стремятся в первую очередь.

«Я думаю, что от девелоперов нельзя по большому счёту ожидать создания трендов», – сказал председатель правления 1Partner Kinnisvara Мартин Вахтер и добавил, что застройщики неизбежно должны учитывать прибыльность проекта и считаться с рисками. Поэтому они предпочитают испытанные решения.

Аналитик недвижимости Тыну Тоомпарк тоже считает, что названные новшества пока не имеют почвы в Эстонии. Если в мире всё больше начинает распространяться строительство больших домов из дерева, то в Эстонии это, похоже, ещё далёкое будущее. «С одной стороны, дерево издавна служило важным строительным материалом. Но не видно, чтобы его применяли всё чаще. Любое мало-мальски крупное здание возводится из бетона, дерево не считается серьёзной альтернативой», – сказал он.

Тоомпарк не видит препятствий к тому, чтобы и в Эстонии появились деревянные высотки, и чтобы при их строительстве больше использовалось дерево. «Но такие дома всё же привычнее строить из бетона», – пояснил Тоомпарк, по мнению которого, главный вопрос в том, сумеют ли проектировать и претворять в жизнь инновационные проекты. «Наверное, всё же сумеют, но по разумной ли цене», – добавил он.

Вахтер занимает в вопросе об использовании дерева выжидательную позицию, говоря, что в дальней перс­пективе дерево может стать предметом рассмотрения: «С одной стороны, это предполагает изменение сознания заказчиков. С другой, строительство – довольно консервативная сфера, и изменения могут занимать десятилетия». Консерватизм, по его словам, понятен, потому что дома должны стоять десятилетия и столетия.

Если деревянных небоскрёбов мы в обозримом будущем не увидим, то как обстоят дела со строительством других больших зданий, например, многоквартирных жилых домов?
Тоомпарк отметил, что и при их строительстве применение дерева не слишком популярно. Вахтер добавил, что в сегодняшнем строительстве дерево служит всё же в основном отделочным материалом.

Тем не менее, удельный вес использования дерева в последние годы вырос. «Этому способствовало развитие технологии обработки древесины. Появились новые способы пропитки и обработки, что заметно расширило возможности применения дерева», – пояснил он.

Похоже, что и утопающие в зелени фасады и крыши мы тоже увидим нескоро. Во-первых, у нас нет больших в европейском и мировом понимании городов, а, во-вторых, у нас и без того много зелени.

«Что-то не замечал, что тенденция выращивать зелень на фасадах или крышах как-то захватила Эстонию», – отметил Тоомпарк. Покрытые буйной зеленью фасады и крыши могли бы стать, по его словам, трендом, если бы архитекторы, застройщики и заказчики ухватились бы за этот стиль. Другое дело – насколько доминирующим трендом. «Мы должны учитывать, что у отечественного покупателя недвижимости не очень толстый кошелёк. Это значит, что критерий цены для него чрезвычайно важен», – сказал Тоомпарк.

«Нельзя сказать, что в населённых пунктах Эстонии мало зелени в парках и скверах, но вот на фасадах и крышах её увидишь нечасто. Иногда используют контейнерные растения, но, например, я не встречал, чтобы крыша многоквартирного дома была бы покрыта дёрном», – сказал Вахтер. Он уверен, что привычка к такого рода озеленению может появиться, если к ней подтолкнут изменения законов, норм и налогообложения. «Хорошим примером изменения тренда служат, например, энергетические классы домов, когда с какого-то момента чересчур энергоёмкие дома нельзя будет проектировать и брать в эксплуатацию», – сказал он. Роль государства и самоуправлений в развитии новых тенденций велика.

Нет в Эстонии больших надежд и на сколько-нибудь заметное использование эффекта светоотражения. По словам Тоомпарка, проекты высотных зданий в Эстонии следуют достаточно чётким планировкам, а создание синергии между ними не актуально. «Мы в Эстонии не очень-то верим в идею рассеянного света. Такая концепция требует определённой взаимной расстановки домов, установки зеркал или определённых фасадных решений. Когда здания возводятся разными застройщиками, то достичь сотрудничества трудно», – пояснил ­Тоомпарк.

Вахтер считает, что в Таллинне в этом смысле проб­лем нет. «У нас нет районов, плотно застроенных небоскрёбами, где солнечные лучи с трудом пробиваются до улиц. Говоря о небоскрёбах, мы подразумеваем только Таллинн, да и здесь их не густо, и положение вполне нормальное. Нет смысла в маленьком и уютном городе заниматься вопросами, касающимися мегаполисов», – подытожил Вахтер.

http://dv.ee/novosti/2015/09/17/mirovye-stroitelnye-trendy-do-jestonii-doberutsja-neskoro

Мировые строительные тренды до Эстонии доберутся нескоро

Delovõje VedomostiКонсервативные эстонские застройщики не будут в ближайшее время внедрять в Эстонии глобальные тренды.

По данным издания Construction Global, в будущем в строительстве высотных домов будут делать погоду три направления: использовать больше дерево, фасады домов украшать озеленением, а между высотными домами не будет так мрачно и неуютно, как сейчас, потому что стоящие по соседству друг с другом дома станут отражать солнечные лучи, и пространство между домами наполнится рассеянным светом. Но насколько эти тенденции могут реализоваться в Эстонии?

Оказывается, что не очень, поскольку следование мировым трендам – это не то, к чему застройщики стремятся в первую очередь.

«Я думаю, что от девелоперов нельзя по большому счёту ожидать создания трендов», – сказал председатель правления 1Partner Kinnisvara Мартин Вахтер и добавил, что застройщики неизбежно должны учитывать прибыльность проекта и считаться с рисками. Поэтому они предпочитают испытанные решения.

Аналитик недвижимости Тыну Тоомпарк тоже считает, что названные новшества пока не имеют почвы в Эстонии. Если в мире всё больше начинает распространяться строительство больших домов из дерева, то в Эстонии это, похоже, ещё далёкое будущее. «С одной стороны, дерево издавна служило важным строительным материалом. Но не видно, чтобы его применяли всё чаще. Любое мало-мальски крупное здание возводится из бетона, дерево не считается серьёзной альтернативой», – сказал он.

Тоомпарк не видит препятствий к тому, чтобы и в Эстонии появились деревянные высотки, и чтобы при их строительстве больше использовалось дерево. «Но такие дома всё же привычнее строить из бетона», – пояснил Тоомпарк, по мнению которого, главный вопрос в том, сумеют ли проектировать и претворять в жизнь инновационные проекты. «Наверное, всё же сумеют, но по разумной ли цене», – добавил он.

Вахтер занимает в вопросе об использовании дерева выжидательную позицию, говоря, что в дальней перс­пективе дерево может стать предметом рассмотрения: «С одной стороны, это предполагает изменение сознания заказчиков. С другой, строительство – довольно консервативная сфера, и изменения могут занимать десятилетия». Консерватизм, по его словам, понятен, потому что дома должны стоять десятилетия и столетия.

Если деревянных небоскрёбов мы в обозримом будущем не увидим, то как обстоят дела со строительством других больших зданий, например, многоквартирных жилых домов?
Тоомпарк отметил, что и при их строительстве применение дерева не слишком популярно. Вахтер добавил, что в сегодняшнем строительстве дерево служит всё же в основном отделочным материалом.

Тем не менее, удельный вес использования дерева в последние годы вырос. «Этому способствовало развитие технологии обработки древесины. Появились новые способы пропитки и обработки, что заметно расширило возможности применения дерева», – пояснил он.

Похоже, что и утопающие в зелени фасады и крыши мы тоже увидим нескоро. Во-первых, у нас нет больших в европейском и мировом понимании городов, а, во-вторых, у нас и без того много зелени.

«Что-то не замечал, что тенденция выращивать зелень на фасадах или крышах как-то захватила Эстонию», – отметил Тоомпарк. Покрытые буйной зеленью фасады и крыши могли бы стать, по его словам, трендом, если бы архитекторы, застройщики и заказчики ухватились бы за этот стиль. Другое дело – насколько доминирующим трендом. «Мы должны учитывать, что у отечественного покупателя недвижимости не очень толстый кошелёк. Это значит, что критерий цены для него чрезвычайно важен», – сказал Тоомпарк.

«Нельзя сказать, что в населённых пунктах Эстонии мало зелени в парках и скверах, но вот на фасадах и крышах её увидишь нечасто. Иногда используют контейнерные растения, но, например, я не встречал, чтобы крыша многоквартирного дома была бы покрыта дёрном», – сказал Вахтер. Он уверен, что привычка к такого рода озеленению может появиться, если к ней подтолкнут изменения законов, норм и налогообложения. «Хорошим примером изменения тренда служат, например, энергетические классы домов, когда с какого-то момента чересчур энергоёмкие дома нельзя будет проектировать и брать в эксплуатацию», – сказал он. Роль государства и самоуправлений в развитии новых тенденций велика.

Нет в Эстонии больших надежд и на сколько-нибудь заметное использование эффекта светоотражения. По словам Тоомпарка, проекты высотных зданий в Эстонии следуют достаточно чётким планировкам, а создание синергии между ними не актуально. «Мы в Эстонии не очень-то верим в идею рассеянного света. Такая концепция требует определённой взаимной расстановки домов, установки зеркал или определённых фасадных решений. Когда здания возводятся разными застройщиками, то достичь сотрудничества трудно», – пояснил ­Тоомпарк.

Вахтер считает, что в Таллинне в этом смысле проб­лем нет. «У нас нет районов, плотно застроенных небоскрёбами, где солнечные лучи с трудом пробиваются до улиц. Говоря о небоскрёбах, мы подразумеваем только Таллинн, да и здесь их не густо, и положение вполне нормальное. Нет смысла в маленьком и уютном городе заниматься вопросами, касающимися мегаполисов», – подытожил Вахтер.

dv.ee

http://dv.ee/novosti/2015/09/17/mirovye-stroitelnye-trendy-do-jestonii-doberutsja-neskoro

Elu korteriühistus: Kirjalik korteriomandi üldkoosolek

katri-sarapuuMeie majas on kokku kuus korterit, korteriomanikega asusime kirjavahetusse, et arutada, kuidas ja kas peaksime koridoris remonti tegema. Saanud ühese kinnituse kõikidelt korteriomanikelt, et remont tuleks teha, asusime arutama remondi detaile ja summa ulatust.

Kõik korteriomanikud osalesid kirjavahetuses. Üks korteriomanikest, kellega praegu probleeme on, märkis samuti, et talle plaan sobib. Kirjutas juurde ka enda ettepanekuid. Remondisumma suuruseks otsustati ühiselt, et iga korteriomanik tasub remondi eest 200 eurot. Eelnevalt nimetatud korteriomanik vastas, et on remondiga samuti nõus ning tasub remondikulusid 200 euro piires. Kirjavahetuse teel leppisid kõik korteriomanikud kokku ka täpses remondiplaanis.

Mina, kui ühe korteri omanik, tasusin kogu remondisumma kõikide korterite eest ära. Tänaseks on mulle kokkulepitud summa (200 eurot) tasunud kõik korteriomanikud, va eelnevalt mainitud korteriomanik, kes väidab, et tema ei ole nõus remondi eest tasuma ja et koridori remondi küsimust oleks tulnud arutada korteriomanike üldkoosolekul.

Küsimus: Kuidas käituda, et ka see üks korteriomanik tasuks oma osa?

Vastus: Saan Teie kirjast aru, et üks korteriomanik ei ole nõus, vaatamata enda eelnevale nõusolekule, koridori remondiraha tasuma ja et koridori remont on kokku lepitud korteriomanike vahel, mitte korteriomanike üldkoosolekul. Teie kirjast saab järeldada, et remondist on kõik korteriomanikud üheselt aru saanud, sellele viitab ka fakt, et teised korteriomanikud on enda osad juba tasunud.

Vastavalt korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 16 räägib erilistest kulutustest ja hoone taastamisest. Nimelt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet (lg 1). Eeltoodust tulenevalt on koridori kui kaasomandi remondiks vaja korteriomanike kokkulepet. Lähtudes Teie kirjast nähtub, et korteriomanike vahel on olemas kirjalik kokkulepe, mille kohaselt nõustusid kõik korteriomanikud remondi tegemise ja selle eest tasumisega.

Korteriomanike üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise regulatsioon on sätestatud KOS-i § 17 lg‑s 1, mille järgi võetakse KOS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 3 järgi võib teha otsuse ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Seega antud juhul võib eeldada, et korteriomanike otsus on ühine (iga korteriomanik on esitanud enda kirjaliku seisukoha) ja seega vastu võetud.

KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses. Seega seaduse järgi on võlgnik kohustatud tasuma enda osa remondist. Võlgniku käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Newsec Property Outlook Autumn 2015

Newsec_Property_Outlook_Autumn_2015

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine