Kalamaja hoonestus sai Teise maailmasõja ajal kannatada nii 1941. aasta augustis kui punaarmee õhurünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul. Õnneks elas suurem osa vanast puitasumist sõja siiski üle.
Augusti lõpus 1941 lähenesid Saksa väed kiiresti Tallinnale. Punaarmee viis enne mere kaudu evakueerimist Stalini käsul ellu musta maa taktikat. Eelkõige strateegilised objektid tuli hävitada. Miski ei tohtinud tervena vaenlase kätte langeda.
Päev enne Tallinna maha jätmist 28. augustil 1941 süüdati venelaste poolt Balti jaama vana, 1871. aastal avatud paekivist hoone, samuti Kopli kaubajaama mitmed rajatised. Õhiti ka vana raudtee pumbatorn Kalamajas Telliskivi tänava ääres.
Tuli pandi otsa Ilmarise tehasele Põhja puiestee ääres. Süüdati ka Jahu tänava kandis asunud 1924. aastal rajatud kõrge Puhkide äriperekonnale kuulunud jahuveski. Õhiti mitmed Tallinna elektrijaama hooned Põhja puiesteel.
1943. aastal hakkas punaarmee tihedamini Tallinna pommitama. Kergemaid kahjustusi said ka Kalamaja hooned. Tõsisemad purustused seisid veel aga ees.
1944. aasta 9. märtsi võimsas õhurünnakus põles valdav osa kuulsa baltisaksa perekonna järgi nime saanud Kotzebue tänava ja Kesk-Kalamaja vanast puithoonestusest Balti jaama lähedal. Sealsamas neelas meeletu tulekeeris mitu maja ka Vana-Kalamaja ning Niine tänavas.
Hävinud või rängalt purustatud maju oli mujalgi Kalamajas, enim Uus-Kalamaja, Kopli, Vabriku ja Suur-Patarei tänavas. Üksikuid maju veel ka Tööstuse, Soo, Leigeri, Valgevase Volta tänavas ja Põhja puiesteel.
Pommide tekitatud õhusurvest said kergemaid kahjustusi lisaks kümned Kalamaja hooned. Minu vanaisa Anto Juske, kes elas toona Kalamajas Kopli 13h raudteelaste majas, on meenutanud, kuidas lennukipommi plahvatuse tekitatud õhusurve lõi pikali nende suure köögikapi, mis blokeeris keldriluugi.
Neil läks perega tükk aega, et lõksust pääseda. Vanaisa kodumaja jäi õnneks enamvähem terveks. Kõrval asunud Kopli kaubajaam, kus seisis pommitamise ajal sakslaste laskemoonarong, ei saanud aga üldse pihta.
Kokku moodustasid Teise maailmasõja aegsed purustused kuni kümme protsenti Kalamaja toonasest hoonestusest.
Olulisem on aga see, et Tallinnale 1944. aasta märtsis sooritatud karm terrorirünnak nõudis paarikümne Kalamaja elaniku elu.
Juba sõja ajal asuti taastama elektrijaama, üles ehitati ka jaamahooned ja Ilmarise tehas. Jahuveskit aga ei taastatud. Põlenud elumajade piirkonnad taashoonestati valdavalt stalinistlikus stiilis hoonetega 1950. aastate alguses.
Fotol Tallinna elektrijaama varemed septembris 1941.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
