Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkune Preesi tänav algab Härjapea tänavast ja lõpeb Kolde puiesteel. Tänava sünnikuupäev on 27. august 1930.
Preesi ja sellega paralleelselt kulgeva Aarde tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi loodud planeering kiideti 27. veebruaril 1929. aastal Tallinna linnavalitsuses heaks. 80 000 ruutmeetri suurusele alale kavandati 166 krunti ning samal aastal koostas arhitekt Herbert Johanson neli tüüpprojekti, mis erinesid üksteisest suuruse ja korterite arvu poolest. Väiksemad majad olid ühepereelamud, suuremates oli kuni neli korterit. Ära määrati ka see, milline tüüp millisele krundile kuulub.
Hoonestus koosnes põhiliselt Heimat-stiilis kaksikmajadest, kus kahte maja ühendav tulemüür asus naaberkruntide piiril. Majad ehitati aastatel 1931-1934. Erinevalt planeerimiskavast, ehitati Härjapea tänava poolsesse otsa 2-korruselise majade asemel 1-korruselisi. Suurte aedadega majades on 1-3-toalised korterid, mõnes korteris oli algselt köök oma aja kohta vanamoeliselt säärvandiga eraldatud ja käimla kahele korterile ühine. Katusekorrusega puumajad on lihtsa laudvoodriga, vaid uksed on deokratiivse laudisega ja osa aknaid luukidega.
Preesi tänava, tegelikult kogu Pelgulinna dominandiks on 1938. aastal valminud kõrge torniga funktsionalistlikus stiilis Peeteli kirik.
1927. aastal asutatud EELK Peeteli kogudus pidas viis aastat jumalateenistusi Pelgulinna palvemajas Tarabella/Timuti tänav 26, endise makaronivabriku hoones. 1935. aastal saadi linnalt oma kiriku ehitamiseks Preesi tänava ääres asuv 1026-ruutmeetrine kinnistu.
Pärast vaidlusi linnavalitsusega projekti üle pühitses piiskoplik vikaar Hans Kubu 23. mail 1937 ehituskrundi Preesi 5/7 ning 13. juunil toimus pidulik nurgakivi panek uuele kirikule praost Kubu ja koguduse õpetaja Roderich Bidderi osavõtul. Arhitekt Sachariase projekteeritud kiriku ehitus edenes vahelduva eduga, aeg-ajalt tekkisid seisakud raha puudumise tõttu. Peeteli kirik on valminud annetustest. Suurima annetuse tegi vabariigi president Päts 20 000 krooni, et kirik saaks torni.
1938. aasta neljandal advendipühapäeval pühitses piiskop Rahamägi vastvalminud kiriku. Kirik oli hubane ja tolle aja kohta üsnagi moodsa lahendusega altarimaali asendasid kolm vitraažakent kiriku otsaseinas. Kirikuhoone põhjaküljes paiknes ruumikas ja mugav kogudusemaja, mille teisel korrusel asus õpetaja korter. Kiriku keldriruume kasutasid Pelgulinna noored.
1944. aasta märtsipommitamise käigus purunenud vitraažaknad asendati Niguliste kirikust pärit altarimaaliga. Nõukogude võim muutis kirik 1962. aastal Eesti Telefilmi stuudioks. Kogudus sai pühakoja tagasi 1994. aastal. 2006. aastal taastati üle asumi kõrguv terav tornikiiver. Juba aastaid tegutseb kiriku ruumides tänavalapsi abistav noortekodu.
Preesi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
- Preesi 1 ja 3 – 1930. aastate lõpus.
- Preesi 5 ja 7 – aastatel 1937-1938 ehitatud Peeteli kirik ja selle kõrvalhoone.
- Preesi 11 ja 13 – 1936. aastal.
- Preesi 15 ja 17 – 1935. aastal.
- Preesi 19 ja 21 – 1930. aastate keskel.
- Preesi 23 ja 25 – 1934. aastal.
- Preesi 27 ja 29 – 1930. aastate keskel.
- Preesi 31 – 1930. aastate keskel.
- Preesi 35 – 1930. aastate keskel.
- Preesi 39 ja 41 – 1930. aastate keskel.
Preesi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
- Preesi 4 ja 6 – 1930. aastate keskel.
- Preesi 8 ja 10 – 1936. aastal.
- Preesi 12 ja 14 – 1930. aastate keskel.
- Preesi 16 – 1934. aastal.
- Preesi 18 ja 20 – 1934. aastal.
- Preesi 22 ja 24 – 1934. aasta paiku.
- Preesi 26 ja 28 – 1934. aastal.
- Preesi 30 ja 32 – 1934. aasta paiku.
- Preesi 34 ja 36 – 1934. aasta paiku.
- Preesi 38 ja 40 – 1934. aasta paiku.
- Preesi 42 ja 44 – 1934. aasta paiku.
- Preesi 46 ja 48 – 1934. aasta paiku.
Preesi 42 ja 44 paarismaja.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
