Kuni 1970. aastate alguseni asus tänase Pronksi tänava kohal ühe omaaegse tuntud eesti kirjaniku Elisabeth Aspe tänav.
Lühike Aspe tänav asus Kompasna ja Torupilli asumi piiril umbes praeguse Pronksi tänava joonel, Tartu maantee ja Eduard Viiralti tänava vahelises lõigus ning likvideeriti Viktor Kingissepa, nüüdse Liivalaia pikenduse käigus. Viimased Aspe tänava majad lammutati 1970.
Aspe tänav 1939. aastal. Taamal paberivabriku hooned tänase Stockmanni kaubamaja kohal.
Elisabeth Aspe (õieti Nieländer, Aspe oli pseudonüüm)sündis 1860. aastal sündis Pärnumaal veskiomaniku jõukas peres. Aastatel 1870–1878 õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Siis jäi isa voodihaigeks ja tütrel tuli hakata teda põetama. Isa eest hoolitsemise kõrvalt hakkas Aspe kirjutama romaane. Aspe isa sai halvatuse ning ta suri. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele ema ja hiljem õemehe surm, mille järel jäi Aspe õde üksi koos oma kaheksa lapsega ja Aspe ise sai perepeaks. Aspe abiellus Heinrich Nieländeriga ja sai temaga lapsed. Mõni aasta hiljem suri ka Aspe õde ning Elisabethil tuli hakata kasvatama ka õe lapsi.
19. sajandi lõpul oli Aspe puhul tegemist ühe tuntuma kirjanikuga. Aspe kirjutas realistlikke jutustusi talurahva, meremeeste ja linlaste elust. Kultuurkapital määras talle 1920. aastatek pensioni.
Et Aspe ennast päris kirjanikuks ei pidanud, oli ta sellest meeldivalt üllatunud. Hilisemates kirjanduslugudes teda meeles peetud siiski pole. Aspe suri 1927. aastal Pärnus.
Aspe kuulsamad teosed on:
- “Enne ukse lukutamist” (1881)
- “Kasuõde” (1887)
- “Ennossaare Ain” (1888)
- “Anna Dorothea” (1891)
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
