Kevad toob kinnisvaraturule peatse turuaktiivsuse hooajalise kasvu
Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul tervikuna 1708 tehingut. Võrreldes jaanuariga tehti 3 tehingut rohkem ning võrreldes varasema aasta veebruariga 104 tehingut rohkem. Kuigi veebruaris oli vähem tööpäevi kui jaanuaris ning neist üks oli ühtlasi veel lühendatud, püsis turuaktiivsus siiski suhteliselt samal tasemel. Protsentuaalselt vaadatuna kasvas tehinguaktiivsus möödunud kuuga võrreldes 0,2% ning võrreldes 2017. aasta veebruariga 6,5% võrra.
Võrreldes jaanuariga püsis korteriturul aktiivsus kõrgem ennekõike Tallinnast ja Tartust väljaspool paiknevates piirkondades. Veebruaris tehti Eestis väljaspool Tallinna 931 tehingut, mida oli 4,3% enam kui jaanuaris kuid 3 tehingut vähem kui aasta tagasi. Aastases võrdluses vedas korterituru kasvu jätkuvalt peamiselt Tallinna linn, kus endiselt on kasvamas paralleelselt aktiivsele ehitusturule uute korteritega tehtav tehingute arv. Tehingute arvu volatiilsus on uute korterite stabiilsema müügi tõttu tunduvalt madalam kui aasta tagasi kuid hinnataseme muutlikkus on siiski endiselt suur, sest kasvav uute korterite osakaal mõjutab hinnastatistikat järjest enam.
Veebruaris tehtud tehingute lõikes kujunes kogu Eesti korteriturul mediaanhinnaks 1335 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 74 000 eurot. Mediaanhind kasvas aasta baasil pea 14% ja keskmise korteritehingu hind 9,4% võrra. Aktiivse uusarenduste turu tõttu kiirenes aastane hinnakasv 2015. aasta veebruariga sarnasele tasemele, mil mediaanhind kasvas ligi 12%. Tallinnast väljaspool ei ole siiski turul aset leidvad muutused sarnases tempos kujunenud, mistõttu Eestis väljaspool pealinna alanes veebruaris mediaanhind aasta baasil 4,0% võrra.
Olenemata sellest, et väljaspool Tallinna ei ole tehingute arv aasta jooksul kasvanud, on siiski aset leidnud olulised muutused tehingute struktuuris. Veebruaris Pärnu- ega Tartumaal turuaktiivsus märgatavalt ei kasvanud, küll aga on tehingute arv kasvamist jätkanud Eesti madalama jätkusuutlikkusega piirkondades, kus korterid on tunduvalt odavamad. Eesti on nii riigina kui kinnisvaraturuna küll väga väike, kuid võrdlemisi väikeste vahemaade tagant võivad nii turuaktiivsuse kui ka hinnataseme muutused olla äärmiselt suured. Eesti mahajäänuimates piirkondades tööpuuduse vähenemisel ning palgakasvu kiirenedes on oodata ka varasema hinnataseme ja turuaktiivsuse languse peatumist, mida on juba märgata näiteks Ida-Virumaa suuremates keskustes.
Talvisest perioodist tulenev kinnisvaraturu hooajaliselt vaiksem periood on lõppemas. Märtsis on tuginevalt varasemate aastate käitumisele oodata vähemalt 10%-list turuaktiivsuse kasvu võrreldes veebruariga, mille osas hinnataseme muutusi jäävad endiselt mõjutama enim uute korterite tehingud. Kevad toob kinnisvaraturul kaasa statistiliselt vaadatuna alati mitmeid olulisi muutusi nii nõudluses kui pakkumises. Taas hakkab kasvama pakkumisel olevate üksikelamute arv, mille juures pakkumisse lisandub peamiselt järelturu elamuid, mis statistiliselt vaadatuna võivad alandada keskmist pakkumishinda. Kasvava nõudluse juures asuvad müügiperioodid nii korteri- kui elamuturul kevad-suvisel perioodil lühenema, millele järgneb taas ajutiselt vaiksem suvine periood ning jällegi aktiivne sügis.
Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016-2018*
* 2018. a veebruari andmed on esitatud 06.03 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
* Piirkonnas tehti vaadeldava perioodi jooksul hinnastatistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid.
