Arco Vara: I kvartal tõi Tallinnas rekordilise ehitusaktiivsuse kasvu

Arco VaraTänavu I kvartalis esitati Tallinnas ehituse alustamise teatisi 1480 korteri kohta. Tegemist oli senise kasvutsükli vältel suurima korterite arvuga, mille ehitustegevust on ühes kvartalis alustatud. Veel 2020. aasta I kvartalis alustati pelgalt 503 korteri ehitamist.

Ehituslube väljastati samaaegselt 867 korteri ehitamiseks, mida oli ligi 75% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Üle 150 korteriga hooneid asuti ehitama näiteks Haaberstis Lahepea tänaval ja Põhja-Tallinnas Lennusadama tänaval, kuid ehitusaktiivsuse kasv oli üle kogu Tallinna suhteliselt laiapõhjaline.

Ehitusaktiivsus kasvas ka Tallinna lähiümbruses: kortereid hakati ehitama ligi kaks korda rohkem kui aasta tagasi ning ridaelamukortereid ligi 25% rohkem. Uusi ehituslube väljastati Tallinnaga võrreldes veel siiski suhteliselt mõõdukalt. Valglinnastumine aga jätkub aktiivses tempos sellest olenemata, peamiseks ajendiks on pealinnas järjest kasvavad uute korterite hinnad.

Nii ehituste alustamise kui ka ehituslubade taotlemise kasv viitab selgelt kinnisvaraarendajate soovile tuua turule võimalikult kiirelt täiendavat pakkumist, mis võimaldaks praegusest turusituatsioonist kasu lõigata. Olenemata ligi 1500 korteri lisandumisest I kvartalis, on vabade uute korterite laojääk endiselt üsna vähene ning pakkumishindade kasv jätkub järsult kasvanud ehitusaktiivsuse taustal ka lähitulevikus. Merko Lahekalda ühe arendusprojekti korterid broneeriti aprilli alguses kõik ühe päevaga. Osaliselt soodustas seda küll efektiivsem turundus, kuid taolist turuolukorda pole siiski juba ammu nähtud.

Üha enam kajastust leiab meedias ehitusmaterjalide hinnatõus, mis on osutunud globaalseks probleemiks. Koroonakriisi ajal ajutiselt tugevasti vähenenud nõudlus ning koroonapiirangud peatasid mitmete tootmisettevõtete tegevuse või vähendati tugevalt tootmismahte. 2020. aasta II pooles taas järsult suurenenud nõudlusega ei suuda aga tootjad sammu pidada ning nii metall- kui ka puittoodete osas on hinnakasv viimaste kuude näitel kümnetes protsentides. See ei näi veel lähikuudel toorainehindade kasvu jätkumise kõrval lõppevat, mõjutades ka ehitusmaterjalide kättesaadavust meie piirkondlikes ehituspoodides.

Kasvavad ehitusmaterjalide hinnad püütakse tarbijatele edasi suunata, mis omakorda hakkab tõenäoliselt mõjutama nii uute korterite pakkumishindu kui ka hinnaerinevust rahuldavas ja väga heas seisukorras järelturukorterite vahel. Magalapiirkondade korterite n-ö flippimise kuldaeg on tagasi, vähemalt kõigi nende jaoks, kes eelmise aasta ajutise hinnalanguse vältel julgesid ja jõudsid rahuldavas seisukorras kortereid kokku osta.

Tundub, nagu pakkumiste vähesuse tõttu oleks osa ostjaskonnast märtsi ja aprilli vältel mõtlemisvõime kaotanud. Sügisest II pensionisamba raha vabanemist kardetakse kui tegurit, mis viib kinnisvarahinnad justkui hüperinflatsioonilisse keskkonda. Teisisõnu, koduostjad kardavad, et kui täna omale kodu või investeerimiseks üürikorterit ei osta, siis sügisel pole enam üldse midagi osta ning kui ongi, siis seda tänasest oluliselt kõrgemate hindadega. Magalapiirkondade kuni 100 000 eurot maksvate korterite müügipakkumiste peale helistatakse kümneid kordi juba kuulutuse ülespanemisele järgnenud tundide jooksul. Kõik on valmis üksteist üle pakkuma ning müüjate ja vahendajate klienditeeninduse kvaliteet näib selle taustal selgelt langevat.

Lähikuudel hinnakasv jätkub ning sellest aeglasema palgakasvu tõttu halveneb sel aastal elamispindade kättesaadavus. Madalate intresside keskkond ning väga hea laenuraha kättesaadavus jäävad turgu toetama veel pikema aja vältel. Majandusaktiivsuse taaskordne kasv ning ekspansiivne rahapoliitika peaks eelduslikult kõikvõimalike varade hinnakasvu lähikvartalitel hõlpsasti toetama, kuid üha enam tekitab riske nii ehitussektori kui ka erinevate varaklasside turgude võimalik ülekuumenemine. Seetõttu oleks mõistlik teha ostuotsuseid siiski kaalutletult ning mitte ainuüksi emotsioonidest ajendatult.

Senine järjepidev korterite hinnakasv, mis teatud linnaosades on tüüpkorterite lõikes olnud juba viimase kuue kuu vältel ligi 10%, asub peatselt üha enam potentsiaalseid koduostjaid hoopis üüriturule suunama, kuna nende jõud ei käi kinnisvara ostmiseks enam hinnakasvust üle. Sellele järgneb aga peatselt üüripakkumiste arvu vähenemine ning üürihindade kasvu kiirenemine, tuues koroonakriisiaegsest madalseisust välja paralleelselt koroonapiirangute kadumisega ja välisturismi aeglase taastumisega nii pika- kui ka lühiajalise majutuse turu. See tõstab omakorda kinnisvarainvesteeringute atraktiivsust.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!