Kinnisvarabüroodele tuli käesoleva aasta korterituru kulgemine osaliselt mõningase üllatusena. Tehingute arv aasta I pooles Tallinnas küll ootuspäraselt langes, kuid pakkumiste arv ning sealhulgas uute korterite laojääk on vähenenud tunduvalt enam kui oleks võinud prognoosida. Veel 2018. aasta II pooles tundus realistlik, et pakkumine jätkab korteriturul aktiivse arendustegevuse taustal suurenemist ning surve hinnakasvuks leeveneb ja müügiperioodid pikenevad, mis soodustab näiteks kinnisvara vahendusteenuse kasutamise vajadust.
Kuna edasist ehitusaktiivsust iseloomustavad näitajad asusid aga seejärel peegeldama pigem uute korterite ehitamise vähenemist, on hinnakasv käesoleval aastal püsinud veidi kiirem kui võis arvata, seda just ehituslikult vanemate korterite osas. Olukorras, kus majanduskasv on aeglustumas ning igapäevaselt järjest negatiivsemaid makromajanduslikke uudiseid kuhjub, on kinnisvaraturul siiski olukord üllatavalt optimistlik, mis paneb turuosalisi veidi muret tundma.
Mitmed turgu iseloomustavad näitajad on siiski stabiliseerunud, sealhulgas ka näiteks suuremate väikelinnade tehingute arv, mis 2018. aastal järsult kukkus, kuid on seejärel jäänud püsima suhteliselt sarnasele tasemele. Väikelinnades on pakkumiste arv erinevalt Tallinnast möödunud kvartalite vältel veidi suurenenud, sest rändesaldo ja iive on enamikes piirkondades negatiivne ning juba pea kümme aastat kestnud kasvutsükkel on hakanud ennast nõudluse loomulikul vähenemisel ammendama. Viimast kinnitab ka näiteks Rakvere korteriturg, kus käesoleval aastal on tehingute arv olnud ligi 6% võrra madalamal tasemel kui veel 2017. aasta samal perioodil, mille kõrval üldine hinnatase on korteriturul võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga alanenud 2,2% võrra. Olukorras, kus mitmes väikelinnas on uued arendusprojektid peatselt valmimas, võib seejärel ajutiselt suurenev tehingute arv ning kasvav hinnatase pikaajaliste trendide analüüsimise taas veidi segamini lüüa.
