Arco Vara: Korterelamu üldine seisukord muutub korteriostjatele aina olulisemaks

Arco VaraArco Vara Kinnisvarabüroo Viljandi osakonna kutselne maakler Aime Opermann puutub iga päev kokku inimeste igatsusega soetada kodu uude ja tavapärasest huvitavamate lahendustega elamusse. Kui oleks piisavalt uusarendusi ning potentsiaalsete ostjate laenuvõimekus parem, poleks kahtlustki: kindlasti eelistaks ostjad korterit uues majas.

Seda näitas ka eelmise aasta algul valminud 13 korteriga elamu Viljandis Maramaa puiesteel. „Karp oli püsti pandud juba kümme aastat tagasi, seepärast usutlesid paljud algul, et kas see on ikka soojapidav ja ega müüridega pole probleeme. Uus arendaja ütles, et pigem ongi vajumised ära toimunud, maja on tugevamaks saanud. Ja kuna inimeste nälg uue ja teistsuguse järele oli nii suur, müüsime korterid ära loodetust poole ajaga,“ räägib Opermann. „Kuigi omal ajal polnud energiaklass eesmärk, sai maja sellegipoolest hästi soe ja küttearved on mõistlikud. Lisaks asukoht kesklinnas vaikses kõrvaltänavas, teistsugused planeeringud, suured rõdud ja katuseterrassid, kindel parkimiskoht,“ loetleb ta Maramaa arenduse plusse. Viimane mängib tema sõnul tänapäeval suurt rolli: inimesed ei taha õhtul töölt koju jõudes hakata ümbruskonnas ringi tiirutama, et leida auto parkimiseks vaba koht.

Kuigi ostuhuvilised unistavad kodust uusarenduses, ei taha arendajad riski võtta, sest ehitushinnad on tõusnud ja uute korterite ruutmeetrihind tuleks tuntavalt kõrgem kui veel mõni aasta tagasi. „Inimesed tulevad meile kontorisse, helistavad, kirjutavad, et kas midagi uut on tulemas. Oleme viimastel nädalatel potentsiaalsete arendajatega ka maas istunud, aga nad ütlevad, et risk väikeses piirkonnas arendada on liiga suur ja kasum mõttetult väike.  Ehitajaid on praegu keeruline leida ja pank ei rahasta arendust enne, kui pooltel korteritel ostja olemas,“ selgitab Opermann. Kui Maramaa arenduses oli korterite ruutmeetrihind 1400–1500, siis nüüd algaks see 1700 eurost ja see on Viljandi kohta juba väga kõrge.

Seepärast lähevad praegu kiiresti kaubaks hästi remonditud korterid terviklikult renoveeritud korterelamutes, nende eest ollakse nõus maksma aina kõrgemat hinda, ruutmeetrihind on Viljandis kerkinud 900–1000 euroni. „Korteriostjatele on peale korteri enda seisukorra väga oluliseks saanud korterelamu üldine seisukord ja see, kui hästi ühistu toimib. Kohe hakatakse uurima, kui suured on kulud, kes on haldur, kui aktiivne on korteriühistu, mis töid on plaanis teha ja millised suured tööd on juba tehtud. Ma pean neis küsimustes väga tihti ühistuesimeeste ja majahalduritega ühendust pidama,“ nendib Opermann.

Kus on vaja veel renoveerida, seal saab kaalukaks küsimuseks püsivõlgnike olemasolu, sest sellest sõltub pangalaenu saamine. „Naabrid on üldse muutunud oluliseks: noored pered tahavad, et trepikojas elaks veel noori peresid, vanemad inimesed aga pelgavad seda, et lapsed jooksevad ja lärmavad – nemad tahaksid elada koos omaealistega,“ toob maakler näiteks.

Ideaalseks peavad ostuhuvilised seda, kui korterelamu on terviklikult renoveeritud ja osa laenust ühistul juba ka tagasi makstud. Samas on sellistes korterelamutes küttekulu nii palju väiksem, et ka laenu tagasi makstes jääb igakuine maksukoormus peaaegu samaks kui enne renoveerimist. „Osaliselt renoveeritud korterelamutes, kus on vahetatud välja näiteks katus, trepikodade aknad-uksed ja vee- või kanalisatsioonitorustik, on küttekulu jäänud samaks,“ märgib ta. Tervikliku renoveerimise suureks plussiks on ka oluliselt parem sisekliima: ventilatsioonisüsteemi paigaldamine on kohustuslik.

Seda, et osaliselt renoveeritud korterelamutes oleks sisekliimaga suuri probleeme, pole siiski teada. Algul, kui alles hakati aknaid vahetama, oli hallituseprobleemidest kuulda, aga üksikutes korterites, mitte tervetes majades. Üks erand Opermannile siiski meenub. „Endine kontorihoone, millest umbes 15 aastat tagasi tehti ühiselamutüüpi korterelamu, läks küll üleni hallitama: trepikojad, aknad, aknapõsed … See oli üks esimesi hooneid, kus tundus olevat natuke uuema projekti lõhna. Ent ventilatsiooni ei olnud, inimesed puurisid lõpuks ise akna kõrvale augu ja panid ventilatsiooniklapi.“

Viljandi korterelamutest on praegu renoveeritud umbes pooled, teistes on plaan töö lähiajal ette võtta. Kuna pakkumisi turul napib, leiavad ostja lõpuks ka renoveerimata majade remontimata korterid, ent nende müüjatel tuleb tavaliselt hinnas alla tulla. Selliste korterite juures hakkavad maakleri ütlust mööda rolli mängima asukoht, korteri enda seisukord ja planeering ning korruselisus. „Kui ikka tuul puhub kohinal sisse ja korter on külm, siis sinna elama asuda ei taheta. Ei piisa ka sellest, kui öelda, et aasta pärast hakatakse maja renoveerima.“

Kommentaar:
Joonas Kerge, KredExi kommunikatsioonispetsialist

Et saavutada võimalikult suur energiasääst, parem sisekliima ja ka hoone pikaajaline säilimine, on mõistlik korterelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida. See tähendab, et lisaks välisfassaadi soojustamisele tuleb välja vahetada kõik maja olulised osad: aknad, katus, paigaldada ventilatsioonisüsteem, vahetada küttesüsteem ning miks mitte panustada ka taastuvenergialahendustesse, nagu päikesepaneelid. Selline „üks kord ja korralikult“ lähenemine annab suurima võimaliku säästu küttekuludelt, nüüdisaegne ventilatsioonisüsteem loob hea ja tervisliku sisekliima ning ühtlasi pikendatakse maja kasutusiga. Terviklikult korda tehtud elamu näeb ka hea välja. See tähendab, et tõuseb kinnisvara väärtus ja kasvab kindlustunne, sest tervikliku rekonstrueerimisega tagatakse maja pikaajalisem säilimine.

Sel kevadel avatava uue toetusvooru tingimused muutuvad pisut. Toetust eraldatakse edaspidi aastase eelarve järgi ehk igaks aastaks on ette nähtud kindel summa, mille ulatuses taotlusi vastu võetakse. Taotlusi saab esitada kuni aasta eelarve täitumiseni, maksimaalne taotletav summa on 1 mln eurot.
Oluline muudatus on ka toetusmäärade diferentseerimine. Tartus ja Tallinnas saab toetust kuni 30%. Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara turuväärtus on taotluse esitamisele eelneva aasta andmetel kõrgem kui 500 €/m2, samuti Elva, Haapsalu, Keila, Kuressaare, Maardu, Otepää, Pärnu, Rakvere, Rapla ja Viljandi linnas, Kohila ja Paikuse alevis ning Sauga ja Uuemõisa alevikus asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40%. Mujal Eestis on toetuse määr 50%. On ka muudatusi/leevendusi, mis puudutavad miljööalasid ja muinsuskaitse all olevaid hooneid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 6 = 3

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine