Tänu kasvanud elatustasemele ja korterihindade hüppelisele kasvule on muutunud populaarsemaks elamukrundi ostmine. Kuna krundi ostmisel tuleb arvestada paljude asjaoludega, peab enne tehingut tegema põhjalikku eeltööd.
Et saaks ehitada oma unistuste kodu ja seal elamist nautida, tuleb enne krundi ostmist leida vastus vähemalt kümnele olulisele küsimusele.
Kas ja kuidas on tagatud krundile juurdepääs?
Kui puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning krundile pääseb läbi naaberkinnistu, siis kas sellele on seatud teeservituut? Milline on tee seisukord ja kes seda hooldab?
Kas krundil on ehituspiiranguid?
Igale poole ei saa oma soovide järgi ehitada, eriti kui krunt asub kaitsevööndis või looduskaitsepiiranguga alal. Ehituspiiranguid võib olla ka veekogu ääres, raudtee või kõrgepingeliini lähedal, piirangud võivad puudutada ka hoone arhitektuurseid lahendusi või välisviimistlust.
Kuidas on lahendatud liitumine tehnovõrkudega?
Millised võimalused on liituda elektri-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, side- ja küttevõrguga, kui suured on liitumistasud? Millised võimalused on rajada autonoomne küttesüsteem?
Kui suur müratase on piirkonnas ja kui puhas on õhk?
Kas lähedal on suur maantee? Või lennujaam ja lennukoridor läheb üle krundi? Pidev müra võib väga häiriv olla. Sama oluline on, et lähedal ei oleks näiteks tehaseid, mis paiskavad õhku ebameeldivat lõhna.
Kuidas krunt paikneb ilmakaarte suhtes?
Energiasäästlikkust silmas pidades on mõistlik ehitada maja krundi põhjaservale, et terrass ja suurem osa aknaid jääksid lõunaküljele. Kas selleks on ruumi?
Kus asuvad lähimad koolid, lasteaiad, kauplused?
Oluliste asutuste lähedus tagab stressivabama elu – keegi ei taha, et temast saaks teiste pereliikmete „taksojuht“.
Millised võimalused on kasutada ühistransporti?
Ka see on pere logistika jaoks oluline, pealegi on ühistransport tänapäeval palju soodsam kui autosõit.
Kes elavad naaberkinnistutel?
On väga tähtis, kes elab teisel pool aeda – meedia vahendusel oleme kuulnud mitmetest naabrite vihastest vastasseisudest. Ja vastupidi, kui naabritega on suhted head, muudab see elukeskkonna nauditavamaks.
Kuidas on piirkonna areng kavandatud üld- või detailplaneeringus?
Milline mõju võib kavandatul olla tulevasele elukeskkonnale?
Milline on maa sihtotstarve?
Kas tegemist on elamumaaga, äri- või maatulundusmaaga? Või hoopis tootmis-, transpordi-, riigikaitse või sihtotstarbeta maaga? Kui tegemist ei ole elamumaaga, siis tuleb sihtotstarbe muutmiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Sihtotstarvet on võimalik muuta, ent mitte alati.
Kui otsite kodu rajamiseks sobivat krunti, siis on tark teha seda koos maakleriga. Maakler aitab tuua selgust, kas silma jäänud kinnistule on võimalik unistuste kodu rajada või on see vaid tükike Eestimaad.
