Arco Vara prognoos 2019: Narvas püsib elamuturu väiksuse tõttu nõudlus kvaliteetsete rohkematoaliste korterite järele

Arco VaraKuigi Ida-Virumaa korteriturg on Harju- ja Tartumaa järel tehingute arvult üks suuremaid, ei ole see veel olulisi kasvutrende näidanud. Viimastel aastatel on senine pidev pakkumiste arvu kasv, pakkumishindade ja tehingute arvu ning tehinguhindade langus asunud üheskoos pöörduma. Üleriigiline majandusaktiivsuse kasv on parandanud tingimusi tööturul ning elanikkonna väljavool on pidurdumas. Lähikvartaliteks prognoositakse küll majanduskasvu senise tempo aeglustumist, kuid Ida-Virumaa kinnisvaraturu toetus peaks vähemalt senisel määral säilima. Olulist rolli mängivad avaliku sektori investeeringud, mis parandavad piirkonna jätkusuutlikkust.

Ida-Virumaa korteriturg on taastumisfaasis: nõudlus on piirkonniti vähehaaval suurenenud, uusi pakkumisi lisandub varasemast aeglasemalt, tehinguaktiivsus ja keskmine hind on püsinud stabiilsena.

2018. aasta lõpus valitses korteriturul endiselt ülepakkumine, pakkumisel oli peaaegu aastase ostu-müügitehingute mahu jagu kortereid. Ülepakkumine on siiski domineeriv vaid teatud piirkondades, näiteks Kohtla-Järvel Järve ja Ahtme linnaosas. Eelistatud piirkondadeks on Ida-Virumaal Narva ja Jõhvi, samuti Narva-Jõesuu ja Toila. Kui üldine hinnatase on viimastel perioodidel püsinud juba stabiilsena, siis piirkonniti ja teatud parameetritega varade puhul võib esineda mõõdukat hinnatõusu, näiteks 3-toaliste korterite puhul Jõhvi linnas.

Enamik tehinguid tehti 2018. aastal 1- ja 2-toaliste korteritega, hinnatumad on linnades üheksakorruseliste ja väiksemates asumites kolmekorruseliste elamute korterid, kus on piisavalt suur üldpind, hea planeering ja panipaik. Nõutud on ka 1970-ndate teises pooles ja 1980-ndail ehitatud viiekorruseliste paneelelamute avarad renoveeritud korterid, eelistatult koridorsüsteemis tubade ja rõduga.

Ostuotsuse langetamisel on kaalukaks madalad kommunaalkulud, korterelamu seisukord ja asukoht ning korteriühistu tegevus. Tugeva ühistuga korterelamutes on hoone korrastamiseks ja renoveerimiseks tehtud suuri investeeringuid, seeläbi on paranenud elukeskkond ning vähenenud ülalpidamiskulud.

Korterite müügiperiood oli 2018. aastal keskmiselt kuus kuud. Ostjate ootustele vastava hinna ja kvaliteedi suhtega objektid leiavad ostja suhteliselt kiiresti, samas võib halvemas asukohas, kehva planeeringuga, halva hoonesisese asendiga ja/või turu ootustele mittevastava hinnaga varade müügiperiood kujuneda väga pikaks – üksikud korterid on pakkumisel olnud üle kahe aasta. Kõrgemat hinda ollakse nõus maksma hea planeeringu ja kvaliteetse viimistlusega korterite eest.

Narva linna korteriturul on tehinguaktiivsus püsinud viimase kahe aasta vältel suhteliselt stabiilsena. Alates 2012. aastast ei ole tehingute arv oluliselt vähenenud ega kasvanud, iga-aastane korteritehingute hulk on püsinud 650–700 vahel. 2017. aastal oli keskmine pinnaühiku hind paljude aastate madalaim (418 eur/m2), 2018. aasta I pooles tõusis see ~7% (435 eur/m2). Eelmisel aastal tehti Narvas kõige kallim korteritehing 110 000 euroga (879 eur/m2) ning 2018. aasta I poolaastal maksti kõige kallima korteri eest 99 900 eurot (923 eur/m2). Mõlemal juhul oli korteris uus siseviimistlus ning üldpinda üle 70 m2 ning see asus täielikult rekonstrueeritud korterelamus.

Narva linnas on suurima nõudlusega 9-korruselistes korterelamutes keskmistel korrustel paiknevad kolme- ja neljatoalised heas kuni väga heas seisukorras korterid üldpinnaga vähemalt 60–90 m², eelistatult Tallinna maantee äärses piirkonnas või Pähklimäe linnasosas peamiste tõmbeobjektide (ostukeskused, haridusasutused, vaba aja ja spordiga seotud asutused) suhtelises läheduses. Järgmisena on nõutud kas heas või väga heas seisukorras 2-toalised (48–55 m2) rõduga korterid hinnavahemikus 25 000 – 35 000 eurot. Madalama hinna (20 000 – 30 000) ja väiksemate ülalpidamiskulude tõttu on suurem huvi ka nn hruštšovkade 2–3-toaliste korterite vastu, samas aga ka vanalinna ja kesklinna vanemate väiksemate korterelamute (nn „vana fondi“ kõrgete lagedega elamud) korterite vastu, nende hinnaklass on keskmisest ~10% kõrgem.

Nõudlus püsib suur ka suuremate, väga heas seisukorras korterite (hinnaga 45 000 – 55 000 €) järele. Ostjaskonna ootustele vastava pakkumishinna korral on ka lähitulevikus sarnaste korterite müügiperiood kindlasti lühem kui aasta.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC