Tartu linnas tehti jaanuaris 95 korteritehingut, mida oli koguni 23% võrra vähem kui aasta tagasi. Sealjuures vähenes turuaktiivsus nii järelturul kui ka uute korterite lõikes, mille taustal mediaanhind siiski kasvas uute korteritega tehtud tehingute tõttu võrreldes aastatagusega 12% võrra. Alla saja tehingu tehti Tartus viimati 2016. aasta jaanuaris ja ka 2015. aasta jaanuaris, mistõttu võib üheselt väita, et aasta esimene kuu on Tartus pea iga-aastaselt kõige madalama turuaktiivsusega periood.
Erinevalt Tallinnast on Tartus üüriturg oluliselt hooajalisema käitumisega, mille juures talvisel perioodil üürikorterite pakkumine märgatavalt suureneb, hoides aktiivsuselt rahulikumatel kuudel tagasi ka kinnisvarainvesteeringute tegemise, mis võiks turuaktiivsuse alanemist veidi tasakaalustada.
Nii Tartu linna kui ka Tallinna lähiümbruses on maakonnakeskustes aeglustunud turuaktiivsuse kasvu taustal valglinnastumine viimaste aastate vältel hoogustunud. Jaanuaris müüdi Tallinna lähinaabruses 196 korterit, mida oli koguni 77% võrra enam kui aasta tagasi. Samaaegselt kasvas Tallinna lähiümbruse korteriturul keskmine mediaanhind koguni 28% võrra, iseloomustades ennekõike aktiivset ehitustegevust ja sellest tulenevat uute korterite müüki. Tartu linna lähiümbruses aset leidvat kasvu ei saa küll Tallinnaga kaugeltki võrrelda, kuid käesoleval hetkel on ülikoolilinn laienemas ennekõike Tartu valla lõunapoolsete alade arvelt. Varasemalt atraktiivseks peetud Ülenurme piirkond on suures osas täis ehitatud ning aktiivne arendustegevus on siirdunud järk-järgult teistesse piirkondadesse, mille juures püstitatakse ennekõike ridaelamuid ja madalamakorruselisi korterelamuid.
Alus – Maa-amet, Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet, riiklik ehitisregister, Eesti Pank, Arco Vara statistika 06.02.2020
