2017. aasta III kvartalis tehti Viljandi linnas 78 korteritehingut, mille juures mediaanhinnaks kujunes 625 €/m2. Rakvere linnas tehti samaaegselt 70 korteritehingut, mille juures mediaanhinnaks kujunes seevastu 617 €/m2. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga tehti Rakveres 3 tehingut vähem kuid Viljandis 10 tehingut rohkem. Mediaanhind kasvas sealjuures Rakvere linnas aasta baasil 7,7% ning Viljandis 3,3%.
Rakvere ja Viljandi näitel on tegemist nii elanike arvult kui ka piirkondliku keskmise palgataseme näitel võrdlemisi sarnaste linnadega. Ajalooliselt on Rakvere linna korterituru hinnatase jäänud Viljandi linnale alla, kus viimases on oluliselt atraktiivsem elukeskkond ning Vanalinn, kus tehakse keskmisest kallimaid tehinguid. 2017. aastal on aga märgata vaikselt trendi muutust, kus Rakvere linna hinnatase on ületamas Viljandi linna hinnataset sarnaselt 2007. aastale.
Kuigi tegemist on olemuselt võrreldavate piirkondadega, on Rakvere linnas Viljandi linnaga sarnase tehinguaktiivsuse kõrval ligi 2,5 korda vähem pakkumisi, mis soodustab edasise hinnakasvu jätkumist vähemalt mõõdukas tempos. Ühtlasi on Rakvere linna korteriturul Viljandist mõnevõrra kiiremat hinnakasvu toetanud väga laialdane elamufondi rekonstrueerimine, mis on tõstnud korterite turuväärtust. Olenemata, et KredExi renoveerimistoetuste eraldamine on nüüdseks lõppenud, käivad välisfassaadi soojustamisega seotud ehitustööd Rakvere linnapildis endiselt mitmete korterelamute osas.
Rakvere linn asub Tallinnale oluliselt lähemal kui Viljandi ning ühendus Tallinnaga on hea nii raud- kui maanteed pidi, mis on liikuva tööjõu trendi kasvades muutumas aina olulisemaks teguriks. Aegajalt on räägitud Rakvere linnani võimalikust rajatavast elektriraudteest. Vastava investeeringu läbiviimisel kasvaks Rakvere linna kinnisvarade hinnatase märgatavalt, kuid tänavustest valimislubadustest suurejoonelisi taristuinvesteeringuid siiski veel välja lugeda ei saa.
