Euroalal tervikuna on lihtsustatult väljendatuna nii-öelda rahatrükk taaskäivitatud ning odavat raha tuleb finants- ja kinnisvaraturgudele järjest juurde. Senine täiendava laenuraha kaasamine või sellest huvitumine on veel jäänud siiski suhteliselt tagasihoidlikuks, mistõttu on tekkimas küsimus, et kas täiendav rahatrükk üleüldse oma tegelikku eesmärki suudab enam täita.
Kui üldiselt võib väita, et odava laenukapitali majandusse lisandumise korral hüljatakse finantsturgudel võlakirjad ning investorid siirduvad hoopis aktsia- ja kinnisvaraturgudele, kus riskid ning seetõttu ka tootlus on kõrgem, siis Eesti osas ei maksa vastava trendi kujunemist oodata ei Tallinna börsil ega kuigi olulisel määral ka meie kinnisvaraturul.
Kui Taanis pakutakse negatiivse intressimääraga eluasemelaene, siis Eestis on augusti seisuga kasvanud keskmine eluasemelaenu intress 2,63% juurde. Seda on pelgalt 0,03% rohkem kui veel aasta tagasi, kuid möödunud aasta II pooles võis finantsturgudel täheldada üsna järsku volatiilsuse kasvu, mida sel aastal ei ole analoogsel kujul esinenud. Keskmine eluasemelaenu intress oli veel 2019. aasta alguses 2,47%, mille juures intress on alates veebruarist sisuliselt igakuiselt kasvanud.
Laenuraha on siiski tänase intressitaseme juures jätkuvalt odav. Inflatsioon on küll taandumas, kuid reaalintress on viimastel kuudel olnud õige napilt positiivne. Kõik uued eluasemelaenud, mida tänasel hetkel väljastatakse, loevad negatiivse Euribori võrdseks nulliga. Teisisõnu väljastatakse hetkel juba pikemat aega sisuliselt fikseeritud intressiga eluasemelaene veel üsna mitmeks aastaks, sest Euribori üle nulltaseme ootamist ei maksa tõenäoliselt enne 2023. aastat oodata. Mitmel pool on seetõttu tekkinud arutelu, et kas perspektiivis Euribori asemele peaks looma mingisuguse muu baasintressi väljendava instrumendi. Viimasel ajal on olnud täheldada, et Euribori asemel kasutatakse oluliselt vähem tuntud Eoniat, sest kinnisvarabüroo klientide osas on vastava baasintressimäära kohta küsimine suurenenud. Oma olemuselt täidavad siiski mõlemad vastavad intressimäärad sarnast rolli, mistõttu mingisuguseid laiapõhjalisi muutusi ei ole olnud veel täheldada.
Kuue kuu Euribor, millega enamus eluasemelaene on seotud, on viimaste kuude vältel püsinud ajalooliselt madalaimal tasemel. Kuna Euribori langemist alla nulltaseme ei osanud ligi kümme aastat tagasi keegi ette näha, siis on tekkinud olukord, kus möödunud buumi perioodil väljastatud eluasemelaene teenindatakse täna väga madala nominaalse intressiga. Teisisõnu, üle kümne aasta tagasi väljastatud eluasemelaenude omanikel on tänasel hetkel sageli makstav intress alla 1% taseme, sest nende laenulepingute puhul ei loetud negatiivset Euribori võrdseks nulliga. Olles hiljaaegu mõnelt laenuhaldurilt küsinud, et kui Euribor edasi langeb, kas siis varsti hakkab pank nendele laenudele peale maksma?, siis vastuseks on tulnud, et nad väidetavalt pole sellise asja peale veel isegi mõelnud ning laenulepingud peaksid siiski sellise olukorra tekkimise välistama.
