Riigi Maa-amet on alustanud Kaarli pst 2a maaüksuse müügi ettevalmistamist, kuigi linnavalitsus on rõhutanud selle maatüki vajalikkust avaliku linnaruumi osana, tõdes abilinnapea Eha Võrk.
Tallinna linnavolikogu otsustas juba seitse aastat tagasi Kaarli pst 2a maaüksuse linna munitsipaalomandisse taotleda,“ ütles Võrk. „Linna seisukoht selles küsimuses ei ole vahepeal muutunud – selle Ingeri bastioniga külgneva vallikraaviala eraomandisse müük oleks avalikke huve kahjustav ning teeks Vabaduse väljaku detailplaneeringu täismahus realiseerimise veelgi keerulisemaks.“
Võrk avaldas kahetsust, et riik bastione ümbritsevaid endise vallikraavi alal asuvaid maatükke munitsipaalomandisse andmast keeldus ning need nüüd tagatipuks jupphaaval erakätesse loovutab.
„Meie eesmärk on olnud säilitada nende maade avalik kasutus – soovime muuta selle ala atraktiivsemaks, andes sellele uue otstarbe ja kujunduse,“ ütles Võrk. „Mõistagi teeb erastamine selle eesmärgi täitmise veelgi keerulisemaks, lausa võimatuks.“
Kaarli pst 2a maaüksuse pindala on 2139 m². Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneering jäeti Kaarli pst 2a maa-ala osas pooleliolevate omandivaidluste tõttu kehtestamata.
„Kaarli pst 2a maaüksus on jätkuks ümberkujundatud Vabaduse väljakule, seetõttu ei nõustu me selle eraomandisse võõrandamisega,“ ütles Võrk. „See maatükk peab jääma avaliku linnaruumi osaks – seetõttu taotleme jätkuvalt selle tasuta võõrandamist Tallinna linnale.“
Maa-amet on Tallinna linna vastuseisule vaatamata nüüdseks Kaarli pst 2a maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse lõpule viinud, seega oleks Tallinna linnal võimalik esitada nüüd taotlus kinnisasja tasuta võõrandamiseks riigivaraseaduse alusel.
Tegemist on Ingeri bastioni vallikraaviga, kus praegu asub näotu parkla. Kaarli pst 2a krunt peaks kindlasti üldkasutatavaks jääma. Kaugemas tulevikus oleks võimalik luua ühendus Toompea tänava alt Hirvepargiga ja seni avalikust kasutusest väljas oleva ala avalikuks rekreatsioonialaks kohandada.
Võrk lisas, et analoogselt keelduti munitsipaliseerimisest ka Kaarli pst 4a kinnistu puhul ning Maa-amet müüs selle linna vastuseisust hoolimata 2009. aastal enampakkumisel eraomandisse.
Nende maaüksuste kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks munitsipaalomandisse andmisest keeldumine on Võrgu sõnul arusaamatu. „Kas linnaruumi korrastamine ja keskkonna parendamine, transpordiprobleemide lahendamine ning nii sõidukite kui jalakäijate turvalise liikluse tagamine ei ole siis kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ imestas Võrk. „Liiati on Vabaduse väljaku ja lähiala detailplaneeringu täies mahus realiseerimine vajalik ka kogu riigi huve silmas pidades, näiteks aastapäevaparaadide läbiviimiseks.“
