Traditsiooniline kinnisvara maakleriteenus on Eestis suunatud põhiliselt vara müüjate teenindamisele. Üha enam on aga kinnisvarafirmad hakanud tähelepanu pöörama ka ostjate teenindamisele.
Et mõista, kuidas teenuse sisu ja vajadused muutuvad, tuleb vaadata ajalukku. Taasiseseisvusele järgnenud periood oli teatud mõttes kinnisvaramaaklerluse kuldaeg, kuna internet ei olnud veel piisavalt levinud, teavet kinnisvaraturu kohta nappis, valitses teadmiste, info ja ka objektide defitsiit. Interneti levik aga tekitas olukorra, kus maaklereid ei olnud enam vaja selleks, et saada teada, millised objektid mingis piirkonnas üldse müügis on. Samuti tekkis inimestel ise võimalus oma kinnisvara kas mõnda kinnisvaraportaali või hiljem ka sotsiaalvõrgustikku müüki panna. Nii kinnisvara müügi kui ka ostmise võimaluste ja teadmiste ammutamise spekter on nüüdseks äärmiselt lai, kinnisvarafirmad ei oma enam nö monopoli kinnisvara objektide üle ja seega peavad firmad teenuse sisule hakkama teistmoodi lähenema. Võimalusi selleks pakub vabalt toimiv turg ise, sest seal, kus on piiramatult võimalusi kinnisvara ostmiseks ja müümiseks, valitsevad omad ohud ja petta saamise riskid.
Tänapäeval kasutatakse kinnisvaramaaklerit teadmiste, erialase kogemuse ja know-how pärast, mitte müügisolevate objektide loetelu saamiseks. Seega ostab klient täna valdkondlikku kompetentsi, mis seotud teadmistega seadusandlusest, majandusest, rahandusest, psühholoogiast jne. Kinnisvara müümine muidugi jääb põhiteenuse hulka, aga fookus nihkub üha enam sellele, et ostja leiaks endale just talle kõige enam sobiva vara.
Kinnisvara ostuprotsess on väga ajakulukas tegevus, võib tekitada äärmiselt palju stressi, võimaldab ülemaksmist ja kätkeb endas hulga juriidilisi, majanduslikke ja ehituslikke riske, mille peale harva kinnisvaratehinguid tegevad inimesed ei tule. Kuidas neid riske maandada? Üks võimalus on kasutada spetsialisti abi, mida peetakse elementaarseks, kui tehakse näiteks suuremaid äritehinguid firmade vahel. Samuti eelistab enamus inimesi minna õppinud hambaarsti juurde, selmet ise kodus Alibabast ostetud vahenditega hambaauke parandada. Siinkirjutaja on lugenud uuringuid, mille kohaselt näiteks USA kinnisvaraturul kasutatakse ostumaaklerit ca 80 % klientide puhul. Ostja kasutab maaklerit, müüja kasutab maaklerit, mille tagajärjel on nö positsioonid rohkem võrdsed ja sündiv tehing saab olema selline, mis pakub mõlemale osapoolele pikas perspektiivis suuremat rahuldust. Eesti kinnisvaraturg on juba niikuinii liikumas USA suunas selle poolest, et sagenenud on hagide esitamine, varjatud puudustele viitamine jms. Kohtuga ähvardamine ei ole enam tabu, vaid üha levinum võte oma huvide kaitseks.
Kokkuvõtlikult 3 peamist põhjust, miks kasutada ostuesinduse teenust:
– võimaldab kokku hoida aega ja saavutada kiiremini sobiv tulemus. Kliendil jääb ära lõputuna näiv portaalides surfamine, pakkumiste analüüs ja lisainfo küsimine, dokumentatsiooni ja juriidika taustakontroll jms. Ostuesindust kasutades saab klient esimeste hulgas teada uusarendustest või tavaobjektidest, mis alles on tulemas avalikku müüki või mida ühel või teisel põhjusel avalikes kanalites ei reklaamita.
– võimaldab kokku hoida raha ja annab kindluse, et ostetaval kinnisvaral on reaalne turuhind ja olemas selgus vara pikaajalise turuväärtuse ja perspektiivi kohta (nt seosed linnaruumi planeeringu ja arenguga jms). Alahinnata ei saa maaklerite oskust ostuläbirääkimisi pidada, leida üles argumente, mis aitavad hinda alla kaubelda.
– võimaldab rahulikku und. Probleemide arv, mis tekib ainuüksi puudulikust dokumentatsioonist, on piisavalt suur, alates sekeldustest pankade, kindlustusfirmade ja kohaliku omavalitsusega kuni vara tulevase ostja nõueteni välja. Ostuesindust kasutades on risk viidud miinimumini, et ühel hetkel tuleb mõnusa kodutunde nautimise asemel hoopis kohtukulli ees seista.
