Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel Eesti majandususaldusindeks* veebruaris (võrreldes jaanuariga) mõnevõrra langes (1.1 punkti), kuid püsib pikaajalisest keskmisest (=100) kõrgem – 103.7 punkti.
Kindlustunne halvenes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning paranes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel, teenindussektoris ja kaubanduses, ning on sellest madalam tööstuses ja ehituses.
Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks on veebruaris 105.0 (tõusis kuuga 0.2 punkti), ning euroalal 101.2 (tõus kuuga 0.2 punkti). Majandususaldus on nüüd paranenud juba 10 kuud järjest.
Majandususaldus on riigiti kõige kõrgem Ungaris (118.2) ja Suurbritannias (116.9) ning kõige madalam Küprosel (92.9) ja Luksemburgis (93.2).
Euroala suurriikidest tõusis majandususaldus Saksamaal ja Itaalias, ning langes Prantsusmaal.
Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riigiti on olukord erinev. Nii oli majandususaldus Rootsis 106.5 (langus kuuga 2.6 punkti), Lätis 106.0 (tõus kuuga 0.2 punkti), Leedus 105.6 (tõus kuuga 0.3 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalam (95.2) ega muutunud viimase kuuga.
*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut
