Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit tegid ühispöördumise regionaalministrile, milles soovitakse kinnistuomanikele pandud talvise kõnniteehoolduse kohustuse tühistamist. Korteri- ja kinnistuomanikke ühendavad vabaühendused peavad talvise kõnniteehoolduse korraldamise kohustuse rakenduspraktikat kaasaegsesse õiguskorda sobimatuks. „Teeme ettepaneku, et praegu päevakorral oleva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise käigus analüüsitaks läbi ka seaduse §36 (Kohalikud koormised) sobivus kaasaegsesse õiguskorda.
Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linna teede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist,“ leiavad Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit.
„Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega,“ märgivad liidud oma pöördumises. „Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh võib kehtestada koormiseid omaniku kinnistuga piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Ehitusseadustiku §97 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena – asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud.“
Korteri- ja kinnistuomanikke esindavate vabaühenduste sõnul on kõnniteede korrashoiu ja libedusetõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. „Näiteks pöördus õiguskantsleri poole Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea ja majandusliku olukorra tõttu hoolitseda linna kõnnitee eest (200 m2 ). Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS sätetest ei tulene, et omavalitsus peab kindlasti koormise kehtestama. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust,“ märgivad kirja autorid Priidu Pärna ja Urmas Mardi.
„Korteri- ja majaomanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on teoorjuse kohustus praeguse lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka saju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk,“ tuuakse kirjas välja. Teehoolduse kohustuse rikkumisel võib omavalitsus kohaldada sunniraha kuni 9600 eurot ja eraisiku suhtes trahvida kuni 400 euro ulatuses.
Vabaühenduste hinnangul on kafkalik olukord Tallinna linnas, kus linn lõi käesolevast aastast heakorraüksuse, kuhu palgati mitukümmend inimest ja mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate tee-ala korrashoiuga tegeleda. „Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid, linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab,“ märgib kirjas Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.
