Täna, 30 aastat tagasi, 13. juunil 1991. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (ORAS), mis pani aluse kogu kaasaegse Eesti ühiskonna toimimisele.
Selle seaduse alusel hakati endistelt omanikelt ebaseaduslikult ära võetud vara tagasi andma, et kunagi tehtud ülekohut heastada ja luua eeldused turumajandusele üleminekuks. Tagastati ca 1,5 mln ha maad ja 12 000 ehitist. 1991. aastal taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel, seega ei tohiks seada kahtluse alla omandiõiguse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Eraomand on ühiskonna vundament. Ka Vabadussõda võideti, kui noor riik lubas eestlastele oma maatükki. Täna kuulub eraomanikele ca 60% riigi pindalast.
Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna ütleb, et ORASt võib pidada reformiseaduste emaks, see seadus lõi uue ühiskonna korralduse ja liikusime sotsialismist kapitalismi. Selle õigusakti põhjal korraldati ümber kõik omandisuhted, pandi alus maareformile ja põllumajandusreformi läbiviimisele, erastamisele – saime korterite ja ettevõtete omanikeks, börsile tulid esimesed erastatud ettevõtete aktsiad. Ida-Euroopa sügavaimad reformid on viinud meid selle regiooni edukamate ühiskondade sekka. Oleme jõudnud sinnamaani, et eestlastest on saanud omanikud – oleme omal maal peremehed, Eestimaa ja selle kodud on korras ning kaunid.
Jah, võib öelda, et omandireform ei ole kõigi jaoks olnud roosiline. Need inimesed, kes elasid tagastatud majades, kaotasid oma eluruumi erastamise õiguse. Samas püüdis riik kompenseerida seda piirangutega, näiteks seadusega paika pandud üüri piirhinna kehtestamisega, keeluga omanikul sundüürnikku välja tõsta oma majast jne. Omandireformi reserfondist nähti ette vahendid üürnike olukorra parandamiseks. Ei ole õige käsitleda omandireformi vaid sundüürnike seisukohast, mida on tehtud riigihaldusministri poolt tellitud omandireformi lõppanalüüsis. Kahjuks kujunes sellest eelkõige ühele ühiskonnagrupile tekitatud kahju hindamise, põhjendamise ja hüvitamise raport. Ei tohi unustada, et omanikud, kes 1940 aastal põgenesid, küüditati või tapeti, pidid samuti taluma meeletut ülekohut, lisas Pärna.
Meie, omanike esindusorganisatsioonina, oleme aktiivselt omandireformi käigus kaasa rääkinud, oma liikmeid püüdnud aidata sellel pikal protsessil. Eesti Omanike Keskliit on Eesti Õigusjärgsete omanike liidu õigusjärglane. Nüüd 30 aasta möödudes võib omandireformi pidada peaaegu lõppenuks. Samas ei saa ma omanike esindajana nõustuda sellega, et Tallinna linn keeldub tagastamast Mustpeade maja. Niikaua ei saa ka reformi lugeda lõppenuks, kui omandiõiguse järjepidevuse sümboliks olev hoone pole tagastatud 14. sajandist pärit vennaskonnale, lisab Priidu Pärna.
