Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis aastavõrdluses 4,2% ja võrreldes teise kvartaliga ühe protsendi. Majanduskasvu vedasid eksportivad harud. Suurt rolli mängisid ka ühekordsed tegurid.
Maailma kaubavahetust pidurdavad kaubanduspiirangud ja mitmed sektoripõhised probleemid, mistõttu vähenes eksport kolmandas kvartalis pea kogu maailmas. Seejuures tasub aga silmas pidada, et ehkki kaubavahetus vähenes praktiliselt kõikjal, osades piirkondades tööstustoodang siiski suurenes, mis osutab sellele, et väärtusahelad on muutunud. Tootmine ei ole vähenenud nii palju kui kaubavahetus, vaid on tõenäoliselt osaliselt ümber paiknenud. Tööstustoodang kasvas nii Hiinas, USAs kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Põhjamaades.
Eesti ettevõtted on maailma kaubavahetuse probleemidele esialgu hästi vastu pidanud. Eksport kasvas püsihinnas 7% ja seda toetasid nii kaupade kui ka teenuste väljaveo kasv. Tegevusalati peegeldavad ekspordi kasvu töötleva tööstuse ja infotehnoloogia ning äriteenuste sektori kiire kasv.
Lisaks positiivsele arengule eksportivas sektoris mängisid majanduskasvus rolli ka ajutised tegurid. Alkoholi aktsiisimäära languse tõttu suurenes neto-tootemaksude panus majanduskasvu – osaliselt oli selle taga ostude edasilükkamine teises kvartalis. Samuti suurenes järsult põllumajandussektori lisandväärtus, mille panus majanduskasvu varieerubki palju. Kasvu pidurdas põlevkivienergia sektor, mille probleemide taga on põlevkivielektri konkurentsivõime vähenemine Euroopa kliimapoliitika tingimustes.
Kuigi majanduskasv püsis kiire ka kolmandas kvartalis, osutavad ettevõtete ootused edaspidi ikkagi majanduskasvu aeglustumisele. Majanduse üldine jahtumine maailmas toob järk-järgult kaasa ka Eesti majanduse jahtumise.
