Eesti Pank: ettevõtetel tuleb leida oma kohanemisvalem

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti majandusele lähiajal määravaks ettevõtete võime kohaneda, sest nad peavad samal ajal toime tulema väga kiire hinnatõusu ja teise poolaasta majanduslangusega, mis tõenäoliselt jääb kolme protsendi kanti.

Kaasik esines neljapäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2023“ ja tõi esile, et üldist majanduspilti iseloomustab endiselt suur ebakindlus. Selle peamised põhjused on Venemaa agressioon Ukraina vastu ning püsivad koroonapandeemia mõjud. Toormehinnad on kõrged ja heitlikud, tarneahelad pole veel jõudnud taastuda või ümber kohaneda ning järk-järgult lisandub Venemaa ohjeldamiseks kehtestatud uute sanktsioonide negatiivne mõju.

Ülo Kaasiku sõnul võtab majanduskasvu tempo hoogu maha kogu maailmas ja seda eriti Euroopas, mis on lähemal Venemaa alustatud sõjakoldele Ukrainas. Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi aeglustub majanduskasvu kiirus tuleval aastal euroalal 0,9% juurde ja negatiivses stsenaariumis pole välistatud ka majanduslangus. Eesti majandusele prognoosib Eesti Pank selle aasta teises pooles ligi kolme protsendi suurust langust. „Lähikvartalid tulevad rasked, sest nõudlus langeb nii Eestis kui ka välisturgudel,“ ütles Kaasik. Seejuures on Eesti majanduses enim vähenenud nende harude toodang ja eksport, mis on sõltunud Venemaalt pärit sisenditest.

Samal ajal on hinnatõus väga kiire, paljuski Venemaa agressiooni mõjul järsult kallinenud energia ja toidu tõttu. Euroalal ulatub inflatsioon tänavu kaheksa protsendi kanti, aeglustab tuleval aastal 5,5 protsendile, kuid jääb Euroopa Keskpanga prognoosi järgi veel ka 2024. aastal kahe protsendi tasemest kõrgemale. „See tähendab, et hinnakasv küll aeglustub, kuid jääb kõrgemale tasemele kauemaks, kui varem oodati,“ ütles Kaasik. Eestis on euroala kiireimale hinnatõusutempole hoogu juurde andnud tugev nõudlus. Tänu sellele on Eesti ettevõtjad saanud siiani kulude kasvu lõpphinda edasi kanda ja kasumid pole esialgu kannatanud.

Kiire inflatsioon hoogustab palgakasvu. Eesti Panga prognoosi järgi ületab palgakasv Eestis nii sel kui ka järgmisel aastal kümme protsenti ning üha rohkem hakkab suur inflatsioon mõjutama ka palgatõusu nõudmisi. Hinna-palgakasvu spiraali risk on Eestis Ülo Kaasiku sõnul aga siiski madal, kuna palkade indekseerimine on Eestis vähe levinud. Tööjõukulud on seni suurenenud aeglasemalt kui palgakulud, mis on võimaldanud ettevõtetel pärast pandeemiat kasumeid taastada. Kiire inflatsiooni tõttu väheneb aga inimeste ostujõud, mistõttu kahaneb tarbimine ja seega ka siseturu nõudlus järjest rohkem.

Inflatsiooni ohjeldamiseks on maailma keskpangad alustanud rahapoliitika karmistamist. Euroopa Keskpank on euroala intressimäärasid tõstnud tänavu kahel korral ning kõrge inflatsiooni tõttu võib eeldada, et intressimäärasid tõstetakse veelgi. „Laenuraha läheb järjest kallimaks,“ märkis Kaasik.

Äriplaane koostavatele ettevõtjatele ütles Kaasik, et kuna hinnatase jääb prognooside järgi kõrgeks, tuleb leida võimalusi sellega kohanemiseks. Iga ettevõtte seis on erinev, nii et kohanemine võib tähendada näiteks investeeringuid tootlikkuse tõstmiseks, kasvanud kulude edasi kandmist lõpphinda või siis leppimist väiksema kasumiga. „Oluline on võime kohaneda, sest osa tänastest majandusprobleemidest ei ole ajutised ega mööduvad,“ ütles Kaasik. „Kui aga suudame kõrgemate energiakuludega kohaneda, siis on oodata, et majandus hakkab järgmisel aastal taastuma.“

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal