Statistikaameti teatel aeglustus Eesti hinnakasv veebruaris aasta arvestuses 2%ni – seega oli hinnakasv 0,8 protsendipunkti aeglasem kui jaanuaris. Inflatsiooni pidurdasid peamiselt välismaised tegurid nagu maailma majanduskasvu aeglustumine ja poliitiline ebakindlus, aga ka aastatagune kõrge võrdlusbaas.
USA dollarites arvestatuna olid toormehinnad maailmaturul veebruaris 4–5% madalamad kui eelmisel aastal, sest odavnesid nii toornafta kui ka toidutoormed. Impordihindade langust on siiski tagasi hoidnud see, et euro kurss nõrgenes 7%. Kodumaiste hindade, eelkõige teenuste kallinemise taga on aga 8,9% suurune kiire palgakasv ning madal töötuse määr, mis langes neljandas kvartalis 4,4%ni.
Aasta arvestuses tulenes hinnakasvu aeglustumine ka mullusest kõrgest võrdlusbaasist, sest praegune inflatsioon peegeldab paljuski eelmise aasta hinnaarengut. Eelmise aasta alguses tõusid alkoholi ja mootorikütuste aktsiisimäärad, ent selle mõju tarbijahinnaindeksile kaob järk-järgult. Energiahindadest kandub lähikuudel välja mullune elektri järsk hinnatõus Põhjamaade elektribörsil. Eesti Panga inflatsiooniprognoos 2019. aastaks on 2,6%.
