Eesti Pank: kallim laenuraha on keskpanga põhitööriist kiire hinnatõusu vastu

„Laenamise ja investeerimise kallimaks muutmine on peamine viis, kuidas keskpanga tööriistad majanduses hinnatõusu survet vähendavad. See ei ole keskpanga poliitika ootamatu ja kahetsusväärne kõrvalmõju, mida peaks teiste vahenditega püüdma tasalülitada,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller täna keskpangas toimunud seminaril, kus vaagiti võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.

„Keskpangana teeme rahapoliitika tööriistu kasutades kõik meist oleneva, et inflatsiooni pidurdada,“ ütles Müller. „Meie peamine mõjutusvahend on intressimäärad ja oleme valmis neid tõstma, kuni hinnatõusu selgroog saab murtud.“ Müller nentis, et kui praegu muretseda, siis mitte intressimäärade tõusu, vaid pigem selle pärast, et keskpank liiga vara – enne kui haigus on ravitud – ravimi manustamist ära ei lõpetaks. Sellisel juhul jääks kõrge inflatsiooni probleem majanduses kauemaks vinduma, mistõttu jääksid kauemaks kõrgemale ka intressimäärad. „Viivituse tagajärjed oleks kokkuvõttes kõigi jaoks kulukamad ja kurnavamad,“ nentis Müller.

Eesti laenuvõtjaid vahetult mõjutav 6 kuu euribor ulatub praegu 2,3%ni. Tõus aasta algusest on olnud järsk, kuid tase ise pole ajaloolises võrdluses Mülleri sõnul midagi erakordset. „Eesti Pangas näeme, et tänane tase ei too Eestis kaasa ei ettevõtete ega kodulaenu võtnud inimeste ulatuslikku laenumaksetega hätta jäämist,“ ütles ta, osutades, et viivislaenude osakaal Eestis on ajalooliselt väga madalal tasemel ning kodulaene andes on pangad olnud Eesti Panga reeglitest tulenevalt kohustatud hindama kliendi laenumaksevõimet praegusest palju kõrgema intressimäära korral. Eestis kui euroala riigis oleme väga kaugel intressimääradest, mida laenuvõtjad peavad maksma euroalavälistes Ida-Euroopa riikides.

Keskpanga juhi sõnul on kiire hinnatõusu kontrolli alla saamiseks oluline, et rahapoliitikaga ühte sammu astuks ka riigi eelarvepoliitika. „Hinnatõusu ohjeldamine on palju lihtsam erinevate osapoolte – eelkõige keskpanga ja valitsuse – koostöös,“ ütles Müller. Näiteks peaks praegune kõrge energiahinna leevendamine valitsuse poolt olema hästi sihitud ja ajutine, et see ei töötaks inflatsiooni hoogustades rahapoliitikale vastu. „Mõistagi on vaja toetada inimesi, kes võivad kõrgete energiahindade tõttu tõesti raskustesse sattuda,“ lisas Müller, laites samas maha sellise võimaliku abinõu nagu tarbimismaksude langetamine. „See on väga halvasti sihitud ja kulukas meede, mida on raske näha ka ajutisena,“ põhjendas ta.

Eesti kiire hinnatõusu tempo väljavaateid analüüsides avaldas Eesti Panga president ettevaatlikku optimismi, et ehk oleme Eestis inflatsiooni kõrgpunkti selleks korraks selja taha jätnud. Septembris avaldatud majandusprognoosis ootab keskpank neljandas kvartalis hinnakasvu aeglustumist ning prognoosib järgmisel aastal juba ühekohalisi näitajaid. Kuni aga sõda Ukrainas kestab, jääb igasugune prognoosimine keeruliseks.

Täna Eesti Pangas toimunud avalikul seminaril „Kiire hinnatõus: miks ja kui kauaks?“ keskenduti praeguse hinnatõusu põhjustele, tagajärgedele ning võimalustele hinnatõusu ohjeldamiseks ja selle mõju leevendamiseks. Samuti oli teemaks hinnatõusu mõju Eesti ettevõttele ja nende konkurentsivõimele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.02.2023 Kuidas edukalt kliendisuhtlust juhtida?