Statistikaameti andmetel oli keskmine palk 2020. aasta neljandas kvartalis 2,9% suurem kui 2019. aastal samal ajal. Hooajalisi tegureid arvesse võttes keskmine palk kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas. Võrreldes kriisieelse ajaga on palgakasv Eestis märksa aeglasem, sest varasem tööjõupuudus on märkimisväärselt kahanenud.
Võrreldes aastatagusega oli neljandas kvartalis registreeritud töötuid üle 55% rohkem. Samuti pole kriisi tõttu kahanenud nõudlus veel paljudes ettevõtetes taastunud, mis tähendab, et töötajate värbamise vajadus pole veel endine. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeeter näitab küll paranemist tööandjate hõivekasvu ootustes ja ka tööjõupuudust tunnetavate tööandjate osakaalu tõusu, kuid need näitajad jäid neljandas kvartalis siiski veel kriisieelsele tasemele alla. Tegevusalati oli nii nõudlus tööjõu järele kui ka sobiva ettevalmistusega vaba tööjõu hulk väga erinev ning see mõjutas ka palgakasvu. Näiteks kriisist enim pihta saanud tegevusaladel, nagu majutuses ja toitlustuses, halduses ja abitegevustes ning ka kaubanduses olid palgad veel madalamad kui aasta eest.
Ka eelseisvates kvartalistes pidurdab keskmise palga kasvu väiksem tööjõupuudus, miinimumpalga ärajäänud tõus ja koroonaviiruse epideemia teise laine ajal kehtestatud piirangute tööturule jõudev mõju. Kriisi tõttu kahanes Eestis hõive võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suhteliselt jõuliselt, kuid siiski on ka palgakasvu reageerimine tööturu olukorrale olnud tähtis tööturu kohanemise kanal.
Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.
