Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal ja ulatus 1441 euroni. Tänu suvisele majanduskasvu hoogustumisele taastus palk võrreldes eelneva kvartaliga hooajalisi tegureid arvesse võttes 4,3% ja ületas kriisile eelnenud taseme.
Viiruse esimese laine ajal kahanes hõive Eestis majanduslanguse ulatust arvesse võttes suhteliselt palju ning suvekuudel, kui tänu piirangute tühistamisele majandusaktiivsus üsna jõuliselt taastus, ei suurenenud tööhõive sellega samas tempos. Samas näitavad täna avaldatud andmed, et töötunnid ühe töötaja kohta kerkisid peaaegu eelmise suve tasemele. Seega suurenes suvel tõenäoliselt ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus, mis lubas enamikes tegevusalades kergitada keskmist palka. Keskmine palk suurenes võrreldes kriisikvartaliga ka kriisilt kõige suurema löögi saanud majutus- ja toitlustuse tegevusalal, kuid jäi siiski kriisieelsele tasemele alla.
Keskmise brutokuupalga kasv on käesoleva aasta jooksul olnud väiksem kui keskmise deklareeritud palgatulu oma (maksu- ja tolliameti andmete järgi). Seega võib palgatöötajate olukord olla mõnevõrra parem, kui võiks keskmise palga statistikast järeldada. Samas kasvatab keskmist palka töökohtade struktuuri muutus. Kriisi mõju on olnud suurem madalapalgalistele töökohtadele ja seetõttu on enim pihta saanud ühiskonna haavatavam osa. Kasvanud tööpuuduse ja väiksema majanduskasvu tõttu kasvab keskmine palk siiski lähiajal aeglasemalt kui enne kriisi ja lähikvartalites pidurdab tööturu taastumist koroonaviiruse epideemia teine laine. Tänu sellele, et seni on kehtestatud märksa vähem piiranguid kui viiruse esimese laine ajal, on teise laine mõju jäänud nõrgemaks.
