Eesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt arvab 72% Eesti leibkondadest, et on vajadusel võimelised igakuiselt raha kõrvale panema. Kuigi enne majanduskriisi ulatus selliste leibkondade osakaal isegi 77%ni, siis 2012. aastaks oli see langenud 65%ni. Kui vahetult pärast majanduskriisi tajusid säästmisvõime kasvu enamasti suuremat sissetulekut teenivad perekonnad, siis viimasel kahel aastal on ka madalama sissetulekuga perede hinnanguline säästmisvõime paranenud.
Tänu suurenenud säästmisvõimele on suurenenud ka rahalisi sääste omavate perede arv. Uuringu järgi oli 2014. aasta septembris rahalisi sääste 59% Eesti leibkondadest. Kuigi see osakaal on kahe aastaga 6 protsendipunkti kasvanud, on siiski veidi madalam kriisieelsest näitajast ja on mõnevõrra murettekitav, et 41% leibkondadest puuduvad nende endi väitel endiselt rahalised säästud.
Septembri seisuga oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41% leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase nelja aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on püsivalt suurenenud laenud ja järelmaks kestvuskaupade soetamiseks, mis viitab kriisiajaga võrreldes suurenenud laenuvõtmisvõimele, kindlustundele ja tõenäoliselt ka järelmaksuga pakutavate toodete laiemale valikule.
Eesti peredest 8% on viimase aasta jooksul soovinud laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks ja laenusoovijatest 58% sai seda ka soovitud mahus. 31% laenutaotlejate eluasemelaenu soovi ei rahuldatud ja 8% said soovitust väiksemas mahus. Tarbimislaenu soovis samuti 8% peredest ja neist 78% sai seda ka soovitud mahus. Võrreldes kahe aasta tagusega on mõlema laenuliigi puhul rahuldatud laenutaotluste osakaal suurenenud.
Leibkondade arv, kel viimase aasta jooksul on olnud raskusi laenumaksete tasumisega on ligikaudu 31 000 ehk 13% kõigist leibkondadest, kellel on laen. Sealjuures 2/3 leibkondade hinnangul oli neil tegemist ajutise finantsraskustega ja 1/3 juhul oli tegemist püsiva finantsraskusega. Võrreldes kahe aasta tagusega on makseraskustega perede osakaal veidi langenud.
Enam kui pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20% sissetulekutest. Raskemas olukorras on need pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40% sissetulekutest. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.
