Eesti Puitmajaklaster korraldas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnaga seminari „Aasta liginullenergiahoones“. Seminaril räägiti TTÜ testmaja esimese kasutusaasta tulemustest ja sellest, kuidas ehitada juba lähitulevikus liginullenergiahoone nõuetele vastavaid ehitisi.
Tallinnas, Mäepealse tn 3 asuv testmaja on ühtlasi ehituskonstruktsioonide teadus- ja katselabor. Hoone ehitanud AS Mateki tegevjuht Sven Mats kinnitas, et testmaja on puitmaja. „Meie ülesanne oli ehitada hoone, kus investeeringud ja edaspidine ekspluatatsioon oleks tasakaalus,“ ütles Mats. Testhoone ehitusmaksumus ruutmeetri kohta oli küll Tallinna kõrgeim, kuid põhiosa summast kulus erinevatesse tehnosüsteemidesse. TTÜ testmaja on eelkõige moodne teadus- ja katselabor, selle seintes ja lagedes on erinevates pinnakihtides andurid, kasutatud on 12 erinevat katusekonstruktsiooni, erinevaid energiaallikaid, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme.
TTÜ liginullenergiahoone uurimisgrupi juhi, professor Jarek Kurnitski sõnul pakub Euroopa Liidus 2021 kehtima hakkav liginullenergia nõue reaalse võimaluse ehitada paremaid maju ja parandada ehitatud keskkonna energiatõhusust – põhimõttelised on tehnoloogilised lahendused juba praegu olemas. Kurnitski näeb selles võimalust ehitussektorile: „EL turgude arengutest on võimalik näha märke, et energiatõhususe parandamine viib parema sisekliima ja lõppkasutaja rahuloluni.“
Liginullenergia uuringu üheks eesmärgiks on hinnata majanduslikku tulusust, selle muutust ajas ning sobivaid lahendusi. „Liginullenergiahooned ei ole nüüdisväärtuse järgi majanduslikult tasuvad,“ ütles oma ettekandes TTÜ uurimisgrupi liige, doktorant Ergo Pikas. „Liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused on ootuspäraselt suuremad kui olemasolevate hoonete puhul. See näitab meile, et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt.“
Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil peab TTÜ testhoone projekti puitmajasektori tulevikuperspektiivides äärmiselt oluliseks: „Iga innovaatiline ehitusprotsess on algselt kallis, kuid vajalikud sammud liginullenerigahoonete ehitamiseks ning eelkõige seda toetavate tehnoloogiate uuringuteks tuleb teha juba praegu.“ Esimesed tulemused liginullenergiahoone testhoonest on meil olemas, ehk jõutakse koostöös TTÜ teadlastega lähiaastatel ka tüüplahendusteni. „Tuleviku energiatõhusad majad tulevad just puitmajatehastest,“ on Kivil veendunud.
Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster loodi eesmärgiga parandada klastris osalevate ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada lisandväärtust ning ekspordikäivet. Eesmärkide saavutamise vahendiks on rahvusvaheline koostöö ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste vahel ühisturunduse, tootearenduse ning kompetentside arendamise valdkonnas.
Eesti puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit ning klastrisse kuulub käesoleval ajahetkel kokku 33 partnerit, kellest 23 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad.
