Eestis elab täna ligikaudu 30% elanikkonnast korteriühistutes. Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab ligikaudu 70 % elanikkonnast korteriühistutes. Sellise ühistuelanikkonna arvuga on Eesti maailma suurim korteriühisturiik. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on tegusad ja tublid,” tunneb heameelt Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Tema sõnul on äärmisel oluline, et ollakse kujunenud võrdväärseks parneriks ka seadusloomes – ühistute ettepanekul on tehtud mitmeid muudatusi uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse, mis läbis tänavu sügisel Riigikogus esimese lugemise. Eesti Korteriühistute Liit ning selle liikmed on olnud seaduse ettevalmistamise juures olnud aktiivsed kogu ettevalmistusprotsessi vältel. Valminud on ka e-käsiraamat “Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades”, mis päästab ühistuid nii mõnelgi juhul kulukast kohtuteest – raamatus on juba ära toodud korteriühistutes juhtunuga seotud kohtulahendid, mis jõudnud Riigikohtusse.
Samuti on liit on ette valmistanud ka analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis.
“Ühistute juhid saavad Eesti Korteriühistute Liidu vahendusel pidevat koolitust, teguteme ka meie Euroopa sõsarorganisatsioonides, et viimaste arengutega ühistute elu korraldamisel ka Euroopa tasandil kursis olla,” rääkis Mardi.
