Ehitus- ja planeerimisreeglid muutuvad

TallinnAlates 1. juulist 2015 tuleb ehitus- ja planeerimistegevuses juhinduda uutest õigusaktidest, mis toob sellealases tegevuses kaasa praeguste reeglitega võrreldes olulisi muudatusi.

„Uus ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamisseadus toovad kaasa olulisi muudatusi, millega tuleb arvestada kõigil neil, kes soovivad algatada detailplaneeringu või plaanivad midagi ehitada,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korp. „Selliste suurte muudatuste rakendamiseks Eesti suurimas omavalitsuses teeme kõik endast oleneva, et see toimuks kõigi linnakodanike jaoks ladusalt.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab seoses uute õigusaktide kehtima hakkamisega välja määruste eelnõud, mis ehitusseadustikus määratletud valdkondi täpsustavad- koostamisel ja kooskõlastamisel on „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, „Nõuded ehitusprojektile“, „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“, „Omanikujärelevalve tegemise kord“, „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ jne. Kõik eelpool nimetatud dokumendid jõustuvad alates 1.juulist 2015.

Tallinna Linnavolikogu muutis 11. juunil toimunud istungil Tallinna Ehitusmäärust, mida täiendati uutest õigusaktidest tingitud muudatustega. „Muudatusi on päris palju,“ tõdes Korp. „Täpsemat teavet saab Riigi Teataja kodulehelt.“

Uue seaduse kohaselt on ehitamiseks vaja esitada kas ehitusteatis või taotleda ehitusluba. Ehitusteatis (ja ehitusprojekt) tuleb esitada 20-60 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone püstitamisel, aga ka üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel kuni 33%.

Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Ehitusteatise saamisel võib TLPA 10 päeva jooksul otsustada teatise täiendava kontrolli vajaduse (nt selleks, et esitada ehitisele täiendavaid nõudeid või kaasata naabreid). Samuti võidakse ehitamine keelata samadel alustel, mis on ette nähtud ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ehitusteatis kehtib 2 aastat.

Juhul kui ehitamise aluseks oli ehitusteatis, on ehitise kasutamise eel reeglina vaja esitada kasutusteatis. Kasutusteatis esitatakse vähemalt 10 päeva enne kasutamise algust. Sarnaselt ehitusteatisega võib TLPA algatada täiendava kontrolli, nt ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Sel juhul kohaldatakse menetlusele kasutusloa menetluse tähtaegu ning täiendavad nõuded antakse eraldi haldusaktina.

Ehitusluba tuleb taotleda vaid suuremate ja olulisemate hoonete ja rajatiste puhul (nt üle 60 m2 või üle 5 m kõrge hoone püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%). Põhjendatud juhul võib ehitusloa taotlemist nõuda aga ka väiksemate rajatiste ehitamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks on ehitusprojekt.

Ehitusloa andmise menetluse tähtajaks on uue seadustiku kohaselt 30 päeva, mis on pikem kui kehtivas õiguses (20 päeva). Ehitusloa kohustusega juhtudel tuleb kolm päeva enne ehitamisega alustamist esitada ehitamise alustamise teatis, kus esitatakse mh andmed omanikujärelevalve tegija ja ehitaja kohta. Ehitusluba kehtib viis aastat, kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib see seitse aastat.

Ehitusloa kohustusega ehitiste kasutama asumiseks on reeglina vajalik kasutusluba. Ka kasutusloa menetlustähtajaks on 30 päeva senise 20 päeva asemel. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on oluliselt kitsamad kui ehitusloa andmisest keeldumisel, need on eelkõige seotud varasemate dokumentide (planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitusloa) puuduste ja kehtivusega ning ehitise ohtlikkusega.

Riigikogu on kehtestanud erinevate Ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute riigilõivud, näiteks elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.

Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine