Ehitusturgu valdavad endiselt kõhklused

Ehitus- ja kinnisvaraturul domineerivad endiselt kõhklused – ostmiseks on hea aeg, kuid laenu ei saa; ehitada ju võiks, aga tellijaid väga palju pole.

Eile rahvusraamatukogus toimunud kinnisvarakonverentsil “Mis saab edasi?” sõnas Skanska EMV juht Andres Aavik, et järgmine aasta toob muutusi ehitusettevõtete omanikeringis, sest väliskapital võib Eesti ettevõtteid üle võtta. “Tõenäoliselt jäävad isikutena kõik alles. Meil au mõistet liiga palju ju Eesti ehitusturul pole. Kõvemad mehed lähevad isegi raadiosse ja räägivad, et lahkun sirge seljaga hangetelt,” ütles Aavik.

Avalik sektor hoiab ehitajaid vee peal

Viimased paar aastat on kõik ehitajad maapinnale laskunud ja isegi natuke allapoole, nentis Aavik. “Jäänud on ainult riigihanked – kas reoveepuhastid, teed, sillad jms,” tõdes ta, lisades, et küsimus on, mis saab edasi. “2013 lõpeb Euroopas eelarveperiood, seda raha saab kasutada hiljem veel paar aastat. Ilmselt ka järgmiseks perioodiks raha tuleb. Tõenäoliselt natuke teise valdkonda, teede-ehitusse ja sildadesse,” rääkis ta

Avaliku sektori puhul on probleemiks, et projektid lükkuvad edasi, põhiline põhjus on vaidlustamine, rääkis Aavik.

Ka vähesed eratellijad on tema sõnul elavnemas, sest kardetakse hinnatõusu ning tahetakse praegust aega ära kasutada.

Aaviku sõnul on parim aeg ehituses vahetult pärast tipu läbimist. “Praegu tuleb vaadata, millal on portfellid kogutud. Viimastel aastatel tugevalt portfelle kasvatanud firmad on tugevas stressis. Ettevaatlikud firmad aga põristavad trumme ja ütlevad, et hinnad tõusevad,” tõi Aavik välja erinevused ettevõtjate vahel.

Aaviku sõnul on ehitussektori suurim probleem kehv maine. “Meele teeb kurvaks, et ehitusettevõtjate liit pole selle teemaga eriti tegelenud. See on teatud probleemide tulemus ja uute probleemide allikas,” ütles Aavik.

Adaur Groupi analüütiku Tõnu Toomparki sõnul on kaks viisi, kuidas vaadata olukorda kinnisvaraturul. “Hinnad pole põhjas, pakkumisi tuleb vaikselt juurde. Kui hinnad on stabiliseerunud, on võimalus tarbijal. Ostjatel tuleks turule tormata. Tarbijate julgust võiksid kannustada ka pangad. Pangad laenusummasid oluliselt suurendanud siiski pole. Laenumahtude kasvatamise kohta on positiivseid signaale, nüüd on vaja, et sõnadele teod järgneksid,” sõnas Toompark.

Ta nentis, et praegu on parim aeg kinnisvara ostmiseks. “Arendajad on teinud läbi kõva kooli ning arvestatakse sellega, mida inimesed tegelikult tahavad. Pangad rahastavad uusi projekte ettevaatlikult. Ehitusettevõtjate kindlustunne on ülikõrgel tasemel, nagu hullu kukkumist poleks olnudki. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks,” maalis Toompark helge tuleviku, kuid tõi välja kohe ka negatiivsed küljed.

Pangad esialgu laenu andma ei kiirusta

“Pankadelt tuleb positiivseid signaale, kuid raha ei tule. Intressimäärad on madalad, aga laenu ei anta. Kinnisvarahinnad on asunud tõusma, ostujõud aga väheneb,” märkis Toompark. “Tarbijad on nagu põlevast majast välja pääsenud – vara on küll põlenud, aga on õnnelikud, et hing veel sees. Tarbija kindlustunne võib veel alla tulla siis, kui tuleb kainenemine,” rääkis analüütik, nentides, et praegu pole mootorit, mis turu käima tõmbaks.

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas ütles, et kinnisvarahindade langemise risk on olemas, kuid tõuspotentsiaal on mitu korda suurem, kuigi keegi ei tea, millal ja kas see juhtub.

Arakas märkis, et nii kaua, kui ei toimu arenguid välisturgudel, ei toimu ka Eestis midagi. “Ääreamaadesse nagu Eesti jõuab suur raha viimasena ja lahkub esimesena,” ütles Arakas.

Artikli autor on Silvia Kruusimaa. Artikkel ilmus 14/10/2010 väljaandes Äripäev .

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine