Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide detsembrikuu hinnangutele oli Eesti majandusolukord 2020. aasta detsembrikuus halb ja mõnevõrra halvem kui septembrikuus. EKI eksperdid hindasid detsembris Eesti majanduse üldolukorda -73 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 13 punkti võrra halvem kui eelmisel vaatlusel septembris.
Samas on oodata, et COVID-19 leviku taandumisel majanduse üldolukord lähikuudel märgatavalt paraneb, nii arvas 60% küsitletud majanduseksperte.
Äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks tõusis IV kvartalis 92,5 punktini, mis on endiselt madalam pikaajalisest keskmisest (100 punkti), kuid on parem, kui septembris (89,1 punkti) või kriisi haripunktis aprillis (57,8 punkti). Eestis on majandususaldus veidi kõrgem Euroopa Liidu riikide keskmisest (89,5 punkti).
EKI ekspertide ootused väliskaubanduse arengu suhtes on järgmisel poolaastal optimistlikud. „Kuigi koroonaviiruse levik on oluliselt pidurdanud väliskaubanduse arengut maailmas, on Eesti pääsenud mõnevõrra kergemini ja seda suuresti tänu meie ekspordipartneritele. Möödunud aasta III kvartalis kaupade eksport isegi suurenes,“ ütles Josing. Koroonakriis on erinevaid majandusharusid tabanud väga erinevalt. Töötlev tööstus ja kaubandus on kriisi ajal rahuldavalt hakkama saanud, raske on mitmetel teenindusharudel ja eelkõige välisturistide teenindamisega seotud ettevõtetel.
MKMi tellimusel valmis EKI-s järjekordne keskpikk majandusprognoos, mis käsitleb aastaid 2020–2023. Josing märkis, et vastavalt uuringu tulemustele hakkab Eesti majandusareng alates 2021. aastast mõõdukas tempos taastuma, kuid ei jõua sel aastal veel kriisieelsele tasemele. Koroonapandeemial on laiapõhjaline ja tugev mõju eelkõige 2020. aasta kõigile näitajatele. „Majanduskasvu taastumine sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti suudetakse elanikke vaktsineerida ja majandus jälle avada ning normaalsuse rööbastele juhtida,“ lisas Josing.
Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta IV kvartali raportist leiab ka ülevaate COVID-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige enam oli detsembris probleeme hotellidel, reisibüroodel, restoranidel ja tööstusettevõtetel ning kõige vähem telekomi-, kinnisvara- ja reklaamiettevõtetel.
Ka detsembrikuus oli ettevõtete suurimaks koroonaviirusest tingitud probleemiks tavapärasest oluliselt väiksem nõudlus, mida nimetas 50% küsitluses osalenud ettevõtetest. Samas tõi Josing välja, et nõudlusega hädas olevate ettevõtete osakaal on võrreldes septembrikuuga veidi vähenenud ja seda enamikes majandusharudes. „Kõige keerulisem on endiselt turismisektoril, kelle klientuur on piirangute tõttu kas osaliselt või täielikult ära kukkunud,“ märkis Josing. Vastavalt uuringu tulemustele ei ole 96%-l turismibüroodest, 88%-l restoranidest ning 70%-l hotellidest jätkuvalt piisavalt klientuuri.
Tarbijate kindlustunne on endiselt madal ja püsikaupade ostuprognoos ettevaatlik. Enamike perede rahanduslik olukord on läbi mitmete riiklike toetuste püsinud siiski stabiilne. Pere majandusliku olukorra halvenemist järgneva 12 kuu jooksul pelgavad kõige enam juba töötuks jäänud või osalise tööajaga töötajad. Säästa suutvate perede osakaal (47%) on väiksem ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalust (52%). Tarbijate inflatsiooniootused on negatiivsed ja tööpuudust nähakse kasvavat.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis detsembris 79,91 eurot. 2019. aasta detsembrikuuga võrreldes on toidukorv kallinenud 2,7%. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2020) kalleima detsembri ostukorviga.
