Eesti kinnisvaraturgu võib peatselt tabada valus hoop. Euroopa Komisjon plaanib kehtestada nõude, millega eurolaenude andmine muutub pankadele nii kalliks, et klientidele hakatakse pakkuma vaid priske intressiga kroonilaene.
Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Charlie McCreevy pidas üleeile Brüsselis kõne, kus lausus, et laenuvõtjate kaitsmiseks valuutariski eest on ta teinud ettepaneku kaaluda kas takistada panku võõrvaluutas kodulaene andmast.
McCreevy ütles, et ettepanek on kehtestada pankadele karistavad kapitalinõuded nendele uutele laenudele, mida nad annavad eraisikutele, kes saavad oma sissetuleku teises valuutas, kui on laen.
Ajalehe Financial Times väitel tegi komisjon näiteks ettepaneku, et ostetava vara mahust sada protsenti või veel enam laenates peaks pank panema iga väljalaenatud euro eest teise euro oma reservidesse.
Pankade jaoks muudaks see eestlastele eurodes raha laenamise senisest palju kallimaks, ent vahe peaks lõppkokkuvõttes mõistagi tasuma laenuvõtja. Seega on mõistlikum laenu võtta kroonides. Kroonilaenude intress on aga koduostjatele praegu kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki sõnul kuus-seitse protsenti pluss panga marginaal. Seega on kroonilaenude intressimaksed eurolaenudega võrreldes poole kallimad.
Kui aga jäävad ainult kroonilaenud ja intressi peab hakkama rohkem maksma, siis jääb vähem raha laenu põhiosa jaoks ehk tegelikult kinnisvara eest maksmiseks. See takistab kinnisvaraturu taastumist. Samas ei arvanud Toompark, et uus kord kinnisvara hindu veel väga palju alla surub, sest need on juba üsna odavad.
Kui Toompark oli Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu ja lausus, et seetõttu jääb paljudel inimestel kodu ostmata, siis majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul on ettepanek kaalumist väärt. Ta kahetses, et selline kord ei kehtinud viie aasta eest, sest siis oleks meil kinnisvarabuum ära jäänud.
«Kuidagi peab ju pankasid ja laenuvõtjaid ohjeldama,» lausus Vitsur, kelle sõnul ei saa inimesed aru eurolaenude tegelikest riskidest. Kuna ettepanek puudutab vaid uusi kodulaene, siis oli Vitsur uute buumide vältimiseks selle poolt. Samas tuleb tema sõnul muutuse täpset vormi arutada, et kriisi ajal probleeme mitte süvendada.
Artikli autor onb Vahur Koorits. Artikkel ilmus 06/09/2009 väljaandes E24.ee.
