Äripäev: Elamispindade üürituru uued tuuled

ÄripaevTallinna elamispindade turu äkilised arengud ei puuduta ainult korterite ostumüügiturgu. Lisaks võime näha positiivset dünaamikat üürikorterite sektoris. Peaasjalikult on uued suundumused seotud üüripakkumiste arvu suurenemise ja pakkujate vahelise konkurentsi tihenemisega, mis viib üüriteenuse kvaliteedi paranemisele.

Arendajad loovad toodet üüriinvestoritele

Koduostjate kõrval on kinnisvaraarendajad avastanud uue ostjate sihtrühma. Need on üüriinvestorid, kes soovivad osta korteri-paar või isegi paarkümmend eesmärgiga need välja üürida. Üüriinvestorite üks lemmik on mikrokorter ehk kuni paarikümne ruutmeetri suurune elamispind. Sellise korteri kulud ja üürihind on üürniku jaoks suhteliselt madalad. See omakorda võimaldab raha paigutanul teenida magusat tootlust.

Hetkel on taolisi peamiselt üüriinvestoritele suunatud väikekorterite arendusprojekte pakkumises Pelgulinnas, Lasnamäel, Mustamäe, kesklinnas ja ehk mujalgi. Mõne projekti puhul pakutakse kaasa üürikorteri valitsemise teenust, kus operaator võtab enda kanda igapäevase üürikorteriga seotud ebamugavad tegevused üürniku leidmisest kuni jooksva arveldamiseni. Selline võimalus teeb üüriinvestori elu eriti mugavaks.

Üüriinvestoritele suunatud kinnisvaratoodete juures võib selgelt öelda, et pakkumine loob nõudlust. See uue nõudluse loomine tähendab, et sellised otseselt mugavale üüriinvestorile suunatud tooted toovad kinnisvaraturule üüriinvestoreid ja loovad üüripakkumist, mida poleks muidu juhtunud, kui arendajad poleks selliseid mikrokortereid turule pakkunud.

Väikeinvestorid loovad või laiendavad üürikorterite portfelle

Mugavust ja hõlpsust taotlevate investorite kõrval on endiselt olemas üüriinvestorid, kel üürikorterite portfellid on juba olemas. Neid portfelle on aja jooksul kasvatatud ja plaanitakse suurendada edasigi.

Valdav osa üüriinvesteeringutest toimub mikrokorterite kõrval n-ö peavoolu korterite turul ehk korterite turul, kus ühetoalise suurus on ligikaudu 30 m² ja kahetoaline 45-55 m².
Madala raha hinna juures ei ole investeerimisvõimaluste ring liiga lai. Väljaüürimiseks sobilik korter tundub paljudele võimalus raha paigutamiseks, kust võib teenida pangahoiusega võrreldes kordades kõrgemat tootlust.

Üürikorteri soetamise juures mängib oma rolli eestlaste kinnisvarausku olemine. See tähendab, et kinnisvaras nähakse kindlat investeeringut, mis väärtust kaotada ei saa. (Omaette teema on see, kui realistlik selline ootus on.)

Institutsionaalne raha suurendab üüripakkumist veelgi

Seni on suured investorid elamispindade üüriärist laia kaarega mööda käinud. Nüüd aga on väga väikeste ja väikeste üüriinvestorite kõrval üürisektorisse sisenenud väga suur raha. LHV on pensionifondi investeerinud üürikorteritesse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri tänaval. Siiski jõuavad need korterid reaalselt üüripakkumisse mitte varem kui aasta pärast.

Selline institutsionaalse raha turule sisenemine on märgiline samm, millel on palju publikut. Kui LHV suudab üüriäris näidata edulugu, on sel sammul kindlasti üksjagu järgijaid ja võib oodata uusi suuremat sorti üüriinvesteeringuid terviklikesse üürielamutesse.

LHV rahapaigutuse kõrval on olnud jutte teistestki suurematest investeeringutest elamispindade üürisektorisse. Konkreetset avalikku infot siiski pole välja käidud.

Pakkumise kasv tõstab kvaliteeti

Pealinna korterite üüripakkumine on kasvanud kõikides linnaosades ja seda nii väikeinvestorite kui suuremate turuosaliste abil. Pakkumise kasv on suurendanud üürileandjate vahel konkurentsi, mille paratamatu tagajärg on üüriteenuse kvaliteedi edenemine. Selleks, et üüriäris konkurentsis püsida peab üürileandja pakkuma järjest paremat üüriteenust.

Üüriteenuse kvaliteet on muutunud paremuse suunas näiteks ses mõttes, et hea maksedistsipliiniga korralikul üürnikul on üürikorterite vahel väga lai valikuvõimalus. Tallinnas on hõlbus kas või paari päevaga leida korter, kus saab pikaajaliselt üürnikuna sees elada. See juures võib unustada endisaegsed kartused, et äkki tahab üürileandja korterit omatarbeks või siis soovib ta üürihinda ebamõistlikult kõrgele tõsta. Kui üürileandja peakski selliselt käituma, on üürnikul kiiresti võimalik leida uus mõistlikuma üürileandjaga eluase.

Samuti on üüriteenuse kvaliteet tõusnud seeläbi, et pakkumises olevate üürikorterite tehniline kvaliteet on järjest parem. Üürikorterite tehniline kvaliteet edeneb kas või seeläbi, et üüripakkumisse suunatakse järjest enam kortereid vastvalminud uutes kortermajades.

Konkurents surub üürihindu

Üürihindade kohta Eestis hea statistika puudub. Ühe indikaatorina võiks vaadata üüripakkumiste keskmist hinda portaalis KV.EE. KV.EE üüripakkumiste keskmine hind liigub käsi-käes korterite ostu-müügihindadega tõususuunas.

Kasvav üüripakkumiste hind on aga petlik, sest hinda ajavad kõrgemale pakkumisse lisanduvad uued ja keskmisest kallimad korterid uutes korterelamutes. Lisaks kasvatavad keskmist hinda pakkumisse tulevad väikekorterid, millede ruutmeetrihind on sageli kogu turu keskmisega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrge.

Praktikas on üüripakkumises konkurents tihe ja üürihinnad pigem kasvavad aastatagusega võrreldes protsendi-paari võrra, kuid mitte oluliselt enam. Üüripakkujaid on palju ja see ei luba üürileandjatel hindu omatahtsi tõsta. Vastasel korral jääb üürikorter kauaks tühjaks ja muutub üürileandjale loodetud rikkuse asemel kahjumi toojaks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnisvaraturg on jõudnud uude faasi, kus ostu-müügituru kõrval on üüriturg saanud uue hoo sisse. See loob paremat elamispindade kättesaadavust üürnikele. Seejuures pakub turg omakorda teenimisvõimalust nii suurematele kui väiksematele investoritele. Seda kõike aga tihedas võistluses, kus konkurentsis püsimiseks tuleb järjest enam rõhku panna teenuse kvaliteedile.

170925 Elamispindade üürituru uued tuuled

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC