Meie majas peab keegi külaliskorterit või hostelit ning seal elavad külalised rikuvad pidevalt öörahu. Korteri omanik väidab, et tal on külaliskorter, mis on registreeritud ka kohalikus omavalitsuses.
Küsimused:
- Kas korteriühistul oleks registreerimisel olnud sõnaõigust?
- Kas niisugune asi on õiguslikult reguleeritud ja kas külaliskorteri puhul kehtivad mingisugused erinõuded, kas on vaja taotleda ka kasutusotstarbe muutmist?
Vastus: Turismiseaduse § 18 loetleb majutusettevõtete liigid, milleks on põhiliselt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.
Juhul kui Teil on alust arvata, et nimetatud korteris osutatakse majutusteenust turismiseaduse § 18 mõistes, selgitame, et valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Ruumide omanik on antud juhul kohustatud tagama, et ruumide kasutusotstarve on vastav majutusettevõtte liigile, juhul kui ei ole, on ruumide omanikul vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Ehitusseaduse alusel esitab kasutusloa muutmise taotluse ehitise omanik või ehitise kaasomanik. Korteriomandite sihtotstarbe muutmine saab korteriomandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul.
Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. Külaliskorteri puhul on tegemist eluruumiga, seega külaliskorterile ei ole vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Eluruumi omanikul on õigus ruume välja üürida nii pikaajaliseks perioodiks kui ka lühiajalisteks perioodideks. Registreering külaliskorteri kohta tehakse majandustegevuse registrisse taotleja registreerimistaotluse alusel, korteriühistu kooskõlastus/nõusolek ei ole nõutav.
Lisame, et kui olete kindel, et korteri külalised rikuvad öörahu ja tülitavad naabreid, siis tuleb kutsuda politsei rikkujatele. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
 |
