Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

Meie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele 2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.