Mulle meeldib kasutada analoogiaid elamu (korteri) ja auto vahel. Tagasihoidlik korter on hinnalt samas suurusjärgus kui esinduslik auto; Mõlemaid saab omada või rentida, mõlemad on eluks mingil määral vaajlikud.
Mõlemasse tuleb anda energiat, selleks et neid kasutada saaks ja mõlema puhul võib see sisseantav energia olla üpris mitmel kujul. Kuidas aga arvutada ja võrrelda erinevaid eluasemedi energiatarbe põhjal?
Niisiis – võrdlus: auto puhul teame me enam-vähem täpselt, milline on selle energiatarve. Seesama liitrit saja kilomeetri kohta. Mis tegelikutl kunagi ei ole päris täpne, sest sõltub tee oludest, juhtimisstiilist, kütuse kvaliteedist, auto mootori korrasolekust ja veel paarist-kolmest asjast.
Korteri või eluaseme puhul ei oska me sellist ühte iseloomustavat numbrit eriti välja tuua. Väga levinud on hinnata energiatarvet eelmise kuu küttearve järgi arvutatud kulu ruutmeetrile. See on muidu peaaegu adekvaatne number ja kindlasti annab tulemusi võrdlus teiste majade arvetega samal kuul aga hoone tegeliku seisukorra kohta me siit suurt targemaks ei saa.
Üks võimalus – energiamärgis
Muidugi on meil olemas täiesti uus ja trükisoe energiamärgis, aga ka sellel on omad puudused. Nimetl ei hinda energiamärgis hoonet mitte kasutaja vaid riikliku energiapoliitika seisukohalt. Ja võtab kõigele lisaks arvesse ka tarbimsiharjumused ja vajadused.
Nii võib olla kahel täpselt samasugusel majal energiamärgistel olla ligi kaks korda erinev energiatõhususe arv – ühes elab pensionäride paar, kes kütab majas kaminat maalt toodud puudega ja teises elab noor pere kolme lapsega, kelle “käitamiseks” on pea vahetpidamata käigus pesumasin ja elektripliit.
Seega oleks hoone kehandi iseloomustamiseks õigem mõõta mitte kogu energia tarbimist vaid seda energia osa, mis kulub kütmiseks.
Energiakulu kütmiseks
Mis siis näitab eluaseme energiatarbimist? Auto puhul on see teagadi liitrit saja kilomeetri peale. Eluhoone puhul on mõõtühikuks kWh aastas ruutmeetri kohta – kWh/m²a.
Nõuka aegsete paneelikate puhul on see number ca 200, vanaaegsel rehielamul 400 või rohkem, kaasaegsel eramul loodetavasti 120 piires ja moodsal passiivmaja standardi järgi ehitatud majal 15. Oma maja või korteri kütteenergia saab arvutada, jagades aastas küttele kulunud energia nende ruutmeetritega, mida selle energiaga on köetud.
Ja et aastad ei ole vennad, siis tuleb aasta kütteenergia taandada standardaastale. Kuidas seda täpselt teha on kenasti kirjas KredExi kodulehel – vt. “Eesti kraadpäevad“
Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/
