Maksepuhkusel olevate laenude osakaal laenujäägist hakkas langema varasuvel vahetult pärast eriolukorra lõppemist ja Covid-19 viiruse esimese laine vaibumist. Viiruse teine laine koos uute piirangutega pole seni maksepuhkuste kasvu põhjustanud ning maksepuhkuste lõppemine aasta viimasel kuul hoopis jätkus. Maksepuhkusega laenude summa moodustas detsembri lõpus vähem kui neljandiku juuni tipptaseme summast.
Maksepuhkusel laene oli aasta lõpus kokku 696 miljoni euro väärtuses ja maksepuhkusel olevaid laenulepinguid oli 12678. Maksepuhkusel olevate laenude osakaal laenujäägist oli detsembri lõpus vaid 2,5%. Kõige suurem oli maksepuhkusel laenude osakaal juuni lõpus, mil maksepuhkusel oli 11,3% laenujäägist.
Äriühingute laenudest oli aasta lõpus maksepuhkusel 426 miljonit eurot, kuigi pool aastat tagasi ehk juuni lõpus oli see summa veel 2,29 miljardit eurot. Majandusharude kaupa oli aasta lõpus kõige suuremas summas maksepuhkusi endiselt kinnisvaraettevõtetel, kuid see summa vähenes võrreldes eelmiste kuudega.
Maksepuhkusel olevate eluasemelaenude summa langes detsembri lõpuks 237 miljoni euroni , olles juuni lõpus 637 miljonit eurot. Maksepuhkusel tarbimislaenude summa kahanes eelmise aasta lõpuks 33 miljoni euroni (tippajal juuni lõpus 105 miljonit eurot).
Eesti pankade kapitaliseeritus ja krediidikvaliteet olid detsembris endiselt head, kuigi restruktureeritud laenude summa ja osakaal veidi kasvasid. Lühiajaliselt viivises olnud laenude maht kasvas aasta lõpus, kuid viivislaene polnud rohkem kui juunikuus. Pangakontoritest oli kolm kontorit suletud ning kaks kolmandikku pangatöötajatest tegi kaugtööd.
Finantsinspektsiooni kogutud maksepuhkuse statistika sisaldab kõikide Eesti pankade ja nende filiaalide andmeid.
