Hansapank ennustab esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte juba sel aastal, eelkõige peetakse põhjuseks ehitusvõimsuste nappust.
Ehitusvõimsuste nappuse tõttu venivad valmimise tähtajad ja arendaja peab lisaraha välja käima, kuid võib juhtuda, et seda ei ole kuskilt võtta. Mida pikem on ehitusperiood, seda kallimaks läheb ehitus plaanituga võrreldes. Arendajad ei saa neid kulusid alati ostjate õlule panna, sest enamik kortereid on juba enne ehituse algust maha müüdud või broneeritud.
Majandusprognoosi kirjutanud Hansabank Marketsi majandusanalüütiku Maris Lauri sõnul on suund esimeste kinnisvaraarendajate pankrottide poole olemas. “Eelkõige satuvad löögi alla väiksemad arendajad, kelle raskused turgu küll väga ei mõjuta. Suurte arendajate pankrot oleks juba üldmajanduslik probleem,” lisas ta.
Viimsis Mäekuninga elamurajoonis ridaelamuid ehitada sooviva ning Tallinnas Kadaka tee piirkonda 16 kortermaja püstitada plaaniva Kaamos Investeeringute OÜ arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul ei ole praegu märgata ohtu, et ehitaja või ehitusmaterjalide puuduse tõttu arendusprojekt venima jääks. “Võimalik küll, et probleeme võib tulevikus tekkida. Kuid praegu näitab kogemus, et pakkujatest puudust ei ole,” rääkis Vahter. “See, kui soodsad need pakkumised on, on muidugi omaette teema.”
Ettevõte on siiski püüdnud riske maandada ning loonud firma juurde ehitusüksuse, kes otsib allhankijaid. “Me peame ikka nendega nõu ka ja ei võta liiga palju ette,” lisas Vahter.
Eelkõige satuvad löögi alla väiksemad arendajad, kelle raskused turgu küll väga ei mõjuta.
Maris Lauri, Hansabank Marketsi analüütik “Arvan, et raskustesse satuvad need arendajad, kes on maa ülemäära kallilt soetanud. Usun, et üksikute projektide raames on ohu ilmingud olemas, kuid pankrotilainet ei tule,” rääkis Ober-Haus Kinnisvara ASi tegevdirektor Hindrek Leppsalu. Optimismi aluseks on tema sõnul see, et väga palju maad, mida pole veel kasutama hakatud, on ostetud mõistliku hinnaga.
SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula arvates on Hansabank Marketsi prognoosi näol tegemist mõistliku hinnanguga. “Eks suurte riskide võtmise korral on igal projektil võimalus ebaõnnestuda,” lisas Pajula.
YIT Ehitus ASi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark ütles uudist kuuldes naljatades, et YIT-l küll pankrotti pole oodata. Tema sõnul on kinnisvaraturul, kus hinnad iga päev tõusevad, arendajatel kerge otsuseid teha. Uues olukorras, kus hinnad jäävad püsima, selekteeritakse kehvemad tegijad välja. Ehitushindade tõus ning tööjõupuudus teevad elu raskemaks väikestel arendajatel, kel oma ehitajaid pole, sõnas Toompark.
Hansabank Markets kirjutab Baltimaade majandusülevaates
Optimistlikult oletades, et ehitusvõimsused kasvavad 15% aastas, tegime arvutused, et hinnata, kaua aega kulub selleks, et lõpetada praeguseks plaanitud ehitused. Järeldus oli väga ühene ja ärevusttekitav: kinnisvaraarendajate plaanid on ebarealistlikud kõigis kolmes riigis ning see hakkab juba lähiajal tekitama probleeme.
Ehitusvõimsuste nappus tähendab seda, et ehituse valmimise tähtajad venivad ja arendajail läheb vaja finantseerimist pikemaks perioodiks kui algselt plaanitud, kuid see ei pruugi alati olla võimalik.
Mida pikem on ehitusperiood, eriti kui selles on pikki vaikuseperioode, seda kallimaks läheb ka ehitus võrreldes plaanituga. Arendajad ei saa neid kulusid alati kanda ostjatele, kuna enamik ehitusprojekte on vähemalt osaliselt kaetud ostulepingutega ja broneeringutega enne ehituse algust.
On alust karta, et juba 2006.-2007. aastal toimuvad kinnisvaraarenduses esimesed pankrotid. Ettevõtetele ja vähemal määral majapidamistele põhjustatud otsestele kahjudele järgnevad meie arvates struktuursed muutused turul.
Nõudlust on juba hakanud piirama väga kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, kuna see tõrjub turult välja suhteliselt väiksema sissetulekuga pered.
Pakkumise poolel on väga tõsised kasvupiirangud – eelkõige seostub see tootmisvõimsustega, kuid ka ehitusmaterjalide tootmise piirangutega ja kiiresti tõusvate ehitushindadega.
Uute projektide ja plaanide tegemine kasvatab tõenäosust, et tekkivad raskused arendavates ettevõtetes, mis halvimal juhul võib viia ka tõsiste tagasilöökideni kinnisvarasektoris.
Artikli autor on Koit Brinkmann. Artikkel on avaldatud 11.05.2006 väljaandes Äripäev –
