Tallinna “mägesid” on tabanud hinnalangus, hinnad on võrreldes aasta alguse tippudega langenud kuni 10 protsenti.
Kinnisvara hinnalangust, eriti veel tüüpkorterite puhul, pole aastaid juhtunud. Analüütikud on pidevalt teineteist ületrumpavaid kasvunumbreid meediasse paisates ennustanud kinnisvara hinnatõusu. Suuremal või väiksemal määral on turg ettenäidatud rada käinud.
Saatuse irooniana tuleb märkida, et reeglina on seni ka kõige optimistlikumad hinnatõusu prognoosid tegelikkusele tunduvalt alla jäänud. Tüüpkorterite puhul oli rekordiliseks 2001. aasta, kus hinnad tõusid kohati kuni 50%.
ERI Kinnisvara oli esimene, kes mõningast ebapopulaarsust pälvides ennustas juba eelmise aasta lõpus tüüpkorterite hinnatõusu pidurdumist. Vihjatud sai toona kaudselt isegi võimalikule mõningasele hindade langusele. Üldisele turusuundumusele vastupidine prognoos sai käesoleva aasta alguses välja öeldud vaatamata pankade üha suurenevatele eluasemelaenu mahtudele, mis järjest uusi rekordeid löövad. Just nimelt pankade aktiivne laenupoliitika oli peamine põhjus, mis mullust kinnisvarahindade tõusu tagant kannustas.
Käesoleval aastal kogetud tüüpkorterite hinnalangus mõjus külma du??ina paljudele, kes majanduse seaduspärasusi unustades unistasid igikestvast tõusutrendist.
Hinnalangus on andnud kinnitust väitele, et ei ole olemas riskivaba investeeringut kinnisvarasse, mis kaotusvõimalused kõrvale suudab jätta.
Siiski on hinnalangus pigem ajutine. Kriisi tähendavast hinnalangusespiraalist ei saa kindlasti rääkida. Õnneks pole sellist väljendust kasutatudki. “Mägede” hinnalangus on märk sellest, et edaspidi 50protsendilist vara väärtuse kasvu tüüpkorterite turult oodata ei ole enam mõtet.
Kinnisvara ostjatele-müüjatele tähendab see spekuleerimisvõimaluse “täna-ostan-odavalt-ja-juba-homme-müün-kallimalt-edasi” kadumist. Turuosaliste otsused peavad olema enam läbikaalutud, ostjad ei pea enam ostuotsusega üle mõistuse kiirustama. Selleks kulub tänaseks juba pikenenud tüüpkorterite müügiperiood.
Vahendajad peavad oma kvalifikatsiooni tõstma. Kõike, mida pakutakse, enam kohe lennult ei rabata. Nii muutub järjest olulisemaks ettevõtte usaldusväärsus avalikkuse silmis, mille märgi all maakler töötab. Otsust põhjalikumalt läbikaaluv klient nõuab maakleritelt vastuseid enamatele küsimustele. Seega muutub oluliseks maakleri professionaalsus ja asjatundlikkus.
Hinnad hakkavad diferentseeruma. Järjest olulisemaks muutub tüüpkorteri hinna juures see, mida konkreetse raha eest saab. Kas maja vajab tõsisemat renoveerimist? Kas korter vajab suuremat või väiksemat remonti? Hinnalaine nõgu ei jää kestma uuemate ning paremas asukohas olevate elamute juures. Madalseisu võivad jääda vanemad majad, kus kapitaalremonti kunagi pole tehtud.
Diferentseerumine tähendab, et erinevat hinda hakkavad maksma sama linnaosa erinevates majades asuvad korterid. Isegi sama maja korterite hinnad võivad vastavalt heakorrale erineda.
Need trendid näitavad selgelt konkreetse kinnisvaraturu sektori küpsemist ja väljajõudmist siia-sinna tõmblevast puberteedieast. Mida hiljem oleks hinnalangus turgu kainestanud, seda hullemaks ja valusamaks oleks kujunenud selle pohmeluse võitmine.
Nii võime tänastest tüüpkorterite turutrendidest isegi mõningast rõõmu tunda. Vaatamata hinnalangusele võib tänases turuolukorras veendunult väita, et “mäed” jätkavad oma hinnaklassis arvestatava alternatiivi puudumise tõttu aastases perspektiivis kindlasti hinnatõusu suundumust. See aga ei tähenda, et iga korteri hind peab kasvama. See õnn saab osaks ainult parimatele.
Artikkel on avaldatud 08.07.2002 väljaandes Äripäev –
