Pikalt vindunud Euroopa ärikinnisvara investeeringute turg näitab taastumise märke. Kõigepealt toibusid Suurbritannia ja Saksamaa, kuid mõneti suuremat aktiivsust näitavad viimasel ajal ka Euroopa mõistes perifeeriaks loetavad Iirimaa, Itaalia ja Hispaania.
Piiriülesed investeerigud väljastpoolt Euroopat on ometigi visad kasvama, viimasel ajal näitavad positiivseid märke eelkõige Prantsusmaa ning Ida- ja Kesk-Euroopa.
DTZ Researchi prognoosi järgi oodatakse Euroopas tervikuna sel aastal 5protsendilist kinnisvarainvesteeringute kasvu.
Eesti kasvuga kaasa ei liigu. Eestit ja Balti riike silmas pidades tuleb kahjuks siiski tõdeda, et see aasta jääb möödunud aasta tulemustele pigem alla. Selleks annavad põhjust nii selle aasta esimesed viis kuud kui ka vaade aasta teise poolde. Suuremate tehingute ettevalmistamise aeg on tavaliselt kaunis pikk ning kindlasti tuleb selles osas ka üllatusi, aga teadaolev info annab kahjuks siiski põhjust selleks, et prognoosida tagasihoidlikku turumahtu.
Selle aasta esimene kvartal oli mahunäitajatelt parim 2008. aastast alates.
Huvi tunnevad kaugemad investorid. Väljastpoolt Euroopat tulnud investeeringute maht on endiselt suur, ulatudes selle aasta esimeses kvartalis 43 protsendini. Suurim on vastav näitaja Prantsusmaal, kus see küündis 47 protsendini. Seevastu Saksamaal oli tegemist 27protsendilise ja Suurbritannias 30protsendilise osaga kõigist investeeringutest.
Väljastpoolt Euroopat tulnud investeeringud moodustasid selle aasta esimeses kvartalis 43% investeerimismahust. Põhilisteks ostjateks olid suured rahvusvahelised ja Põhja- Ameerika fondid, Aasiast pärit investeeringute hulk oli väga piiratud.
Suurbritannia on siiski jätkuvalt suurim investeerimisturg Euroopas. Märkimisväärne oli ka sealne aastane kasv, mis küündis käesoleva aasta esimeses kvartalis 38 protsendini.
Kahest ülejäänud suuremast turust oli Saksamaal kasv lausa 43% ja Prantsusmaal “vaid” 8%.
Põhiliseks kinnisvaraks, millesse investeeritakse, on jätkuvalt kontor, mille osa jääb õige napilt alla 50%. Kaubandus omakorda on juba alla 25%.
Lähema aja väljavaateid võib pidada siiski positiivseteks. Kui põhilistele turgudele (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) on omased kõrged hinnad, siis on oodata pigem nende osa suhteliselt langust.
Kasvupotentsiaal omakorda on seotud pigem Euroopa muude piirkondadega. Selline stsenaarium põhineb siiski positiivsel majanduskasvu väljavaatel. Silmas pidades Eesti ja ka teiste Balti riikide võimalikku arengut, on see suuresti seotud just majanduse taustsüsteemiga. Kui Eesti puhul peaks tegemist olema jätkuva majanduslangusega, siis avaldab see otsesest mõju kogu kinnisvarasektorile.
Autor: Aivar Tomson, MRICS, Lic. Sc. (Tech.)
juhatuse liige, kutseline hindaja
