Justiitsministeerium: saatis valitsusele üürisuhteid reguleeriva eelnõu

Justiitsministeerium29.06.2020 Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, milles võrreldes varasemaga on ette nähtud tõhusamad vahendid probleemsete üürnike probleemiga tegelemiseks.

Eelnõu peamine eesmärk on soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste puhuks üürileandja õiguste kaitseks tõhusamad  vahendid.

„Selleks, et meie turule lisanduks senisest veelgi enam kvaliteetset üürielamufondi, mida inimesed oma kodu omamisele võrdväärse alternatiivina kaaluda saaks, tuleb pakkuda kinnisvara omanikele senisest rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg.

Üheks murekohaks ongi seni olnud oma kohustusi mittetäitvad üürnikud. Selleks, et üürileandjal oleks võimalik probleemse üürnikuga üürisuhe kiiremini lõpetada, on eelnõus muudetud makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni.

Nimelt sätestatakse üürileandja õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Samuti nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral.

Üürniku kaitseks sätestatakse aga üürileandjale ulatuslikum teavitamiskohustus ja ülesütlemine on jätkuvalt tühine, kui üürnikul on võimalik oma võlgnevus tasaarvestada ja ta teeb seda viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

Üheks olulisemaks muudatuseks on ka eluruumi üürilepingute puhul leppetrahvide lubamine juhul, kui üürnik rikub oluliselt mõnda mitterahalist kohustust, näiteks asja tagastamiskohustuse rikkumisel. Samas on üürniku kaitseks ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele.

Lisaks sätestatakse sõnaselgelt võimalus eluruumi üürilepingute puhul kokku leppida seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Seejuures sätestatakse eluruumi üürniku kaitseks viivise maksimaalne määr.

Teisalt on valitsusele esitatud eelnõus ka muudatusi, mis tagavad üürnike õiguste senisest suurema kaitse näiteks tagatisraha osas, mis edaspidi on kaitstud ka üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral.

Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuaril.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC