Viimastel kuudel on pangad riskide hajutamiseks tõstnud laenusaamiseks vajaliku sissetuleku piire ning kitsendanud laenusaajate ringi kõrgema omafinantseeringu osaga.
„Kuna mul aga oli Hansapangas juba teisi kohustusi, ei olnud Hansapank nõus mulle laenu andma,” tõdes laenhuviline Eneli Kaarna, kes soovis septembris võtta kodu soetamiseks 1,3-1,5 miljonit krooni pangalaenu. Et pangale pakutaval lisatagatisel oli olemas juba üks väike hüpoteek Hansapangas, mida ei saanud kustutada ning tuli tal võtta laen just sealt samast. Samas mõjusid teised pangad tingimuste poolest ahvatlevamatena.
Kuna lisakäendajat või kaastaotlejat Kaarna laenuvõtmisesse segada ei tahtnud, ilmnesid teistes pankades kohe tõrked – keegi ei olnud nõus võtma tagatiseks vara, millel on teise panga hüpoteek. „Emotsioonide pärast oli tahtmine nii suur, et ei näinud seda reaalset olukorda, millesse end panin – olin valmis võtma liiga suuri riske,” tunnistas ta takkajärgi oma esimese kodukorteri saamise uinutavat tungi. Õnneks tõmbasid kainemad kaaskondlased ta peatselt unistuste pilvist jalgu pidi maa peale tagasi.
„Ei ole vaja võtta liiga suuri riske ja “hinge kinni tõmmata”, nii et elamiseks raha enam ei jagu,” nendib tagantjärele targana Kaarna. Pigem üürida mõnda aega veel ja oodata soodsamaid võimalusi, milleks hetkel on kindlasti veel langev kinnisvaraturg.
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arvab, et enam ei tasu unistada 10-protsendilise omafinantseeringuga uue kodu soetamisest. Tema sõnul peab oma raha koduostuks olemas olema kolmandiku jagu.
„Loomulikult toimub vähem tehinguid, kuna paljudele laenutaotlustele vastatakse pangast eitavalt,” teatab esimese hooga Pindi Kinnisvara vanemmaakler Jüri Urke. Ühes laenutingimuste karmistumisega on laenamisele piduriks ka ka omafinantseeringumäära tõstmine. Liiatigi ei taheta ju enam anda laenu neljakümneks aastaks, vaid peab leppima kolmekümnega. See aga omakorda kergitab laenumakset.
Artikli autor on Viktoria Lummo, Äripäeva kaasautor. Artikkel ilmus 12/10/2008 väljaandes Äripäev.
