Kas keegi kortereid kah müüa suudab?

Pealkirjas püstitatud küsimus tänasel kinnisvaraturul on ülimalt tõsine. Kas mõne projekti raames on müüginumbrid suuremad kui ümmargune null? Või on müük suisa negatiivne, st. korteriostja loobub ostust, sest on leidnud niivõrd palju parema pakkumise, et ta on nõus loobuma tehtud ettemaksust (reeglina suurusjärgus 10-15-20%)?

Erilist huvi peaks pealkirjas esitatud küsimusele antav vastus huvitama kinnisvaraarendajaid. Kas arendaja/vahendaja müüb paremini kui konkurent? Või halvemini? Kas peab midagi tegema, et müügitempot edendada?

Kas müügi edendamiseks tehtavad kulutused tasuvad ennast ära? Kas ostetavat reklaamipinda peaks suurendama või hoopis vähendama? Kas korraldama peaks kliendipäevasid või võtma kasutusele muid meetmeid?

Võtsin monitooringu alla pea 150 kinnisvaraprojekti. Tegemist on peamiselt Tallinna ja Harjumaa korteriprojektidega. Erandina satuvad sekka ka mõned suurema arendaja projektid Tartus-Pärnus.

Selleks, et töömaht ikka mõistuse piiresse jääks on vaatluse all ainult need projektid, kus müüdavaid ühikuid on 10 või enam. Nii võib öelda, et monitooringu all on tõenäoliselt suurusjärk 2/3 momendil arenduses olevatest korterelamute/ridaelamute projektidest. Sellisele eeldusele põhinedes võib väita, et Tallinna-Harjumaa turul on arendajatel/vahendajatel pakkuda suurusjärk 4000 korterit.

Omavahel ei konkureeri aga mitte ainult arendajad. Küllaga on turul ka kortereid, mis on ostetud spekuleerimise eesmärgil. Edasimüüdavate korterite mahtu on väga raske hinnata, kuid usun, et suurusjärk 500-1000 on mõistlik. See teeb kogu Tallinna-Harjumaa pakutavate uute korterite mahuks kokku suurusjärgu 4500-5000.

Täpsemalt loe monitooringust lehelt „Kinnisvaraturu monitooring”.

Monitooringu all olevate projektide jaotus

Monitooringu all olevad projektid

* Nimekiri täieneb jooksvalt.