Siinsamas kodulehel avan veidi elamu energiatarbe teemat. See arvutatakse energia kulu, ruutmeetrite ja aasta järgi.
Ükski neist kolmest ei ole niisama üheselt võetav. Kuidas arvutada aastat, see selgub Eesti kraadpäevade metoodikast. Energiatarve on suurel osal juhtudel võimalik saada majahaldurilt või arvutada selle järgi, kui palju naftat on aetud katlasse või puid ahju. Ruutmeetritega peaks asi olema kõige lihtsam, aga võta näpust – segadus suurem kui karta võib.
Köetav pind
Energiaauditi ja energiamärgise arvutamise juhendite järgi tuleb arvutustes lähtuda “köetavast pinnast”. See mõiste on saanud seletuse Majandus- ja kommunikatsioonimnistri määrusega kehtestatud “Ehitise tehniliste andmete loetelus” ja see kõlab nii: Hoone köetavaks pinnaks loetakse ruumide, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele.
Õnnetuseks on see “oluliselt ei reageeri” üpris vaieldav. Näiteks üks korralik kelder ei pruugi oma temperatuuri oluliselt muuta aasta jooksul, samas kui trepikodade temperatuur võib muutud hoopis olilisemalt. Ometi on tavaks lugeda trepikodade pind köetava pinna sisse ja kütmata keldri pinda sinna sisse mitte lugeda.
Ja miks see oluline on? Sõltuvalt energiatõhususe definitsioonist – kui jagada energiatarbimine pinnaga millele on kelder ja kütmata trepikojad kaasa arvatud, saame arvutuslikult hoopis väiksema numbri kui jagades selle pinnaga, kus keldrit ja trepikoda pole. Suure tõenäosusega muutub seetõttu ka energiamärgise kategooria.
Kuidas see asi teistel käib?
Alati on tark tegu uurida, et kuidas siis teised sama asja on lahendanud, mis meil problemaatiliseks jäänud. Kõige mõistlikum on vaadata lähedaste naabrite poole, kel enam-vähem samasugune kliima kui meil.
Rootsis on pindalad lahendatud väga sarnaselt Soomega, aga hoopis erinevalt meist. Erinevalt meist arvutatakse seal köetavat pindala mitte ruumide põrandapinna järgi nagu meil, vaid hoopis hoone brutopindala järgi ehk selle pindala järgi, mis jääb hoone välisseinte välispindadest sissepoole.
Sellest pinnast arvestatakse maha kütmata ruumide pind nagu garaažid ja külmad panipaigad, mida külma ajal ei köeta ja mille õhutemperatuur järgib välisõhutemperatuuri.
Naabrite suhtes kaldun arvama, et nende arvutused on adekvaatsemad – on neil ju kaasa arvatud ka siseseinad, mis kah tegelikult üles soojendatakse. Teiseks tuleb alati Soome ja Rootsi energiatõhususe numbreid vaadates meeles pidada, et samades tingimustes on nede numbrid “paremad”.
Vahe on seda suurem, mida väiksem on pind ja mida paksemad on seinad. Teisisõnu – kui nõuded on samade numbritega, võivad meie nõuded olla isegi üle 20% karmimad!
Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/
