Kinnisvara hinnatõus – hea või halb?

Käesolevat lugu ajendas autorit kirjutama juhuslikult taas näppu satunud uuringukokkuvõte käesoleva aasta algusest, mis väitis, et 44% inimestest eelistaks kinnisvarahindade langust. Seejuures on oluline teada, et suurem osa Eesti elanikest on ühel või teisel moel kinnisvaraomanikud.

Mis siis see kinnisvara hinnatõus ikkagi on, millest analüütikud üksteisevõidu kirjutavad? On hinnatõus halb või on see hea?

Kinnisvara hinnatõusu on lihtne defineerida. Kinnisvara hinnatõus tähendab seda, et samas konditsioonis vara maksab täna rohkem kui see maksis mingi ajaperiood (tavaliselt üks aasta) tagasi. Hinnatõusu võime mõõta absoluutsummas (maja maksab 25000 krooni mullusest enam) või protsendina (aasta algusest on “mägede” hinnad tõusnud 30,5%).

Hinnatõusu headuse või halbuse üle otsustamine on juba keerukam. Siin nii lihtsat vastust ei ole. Hinnamutust saab vaadelda mitmest seisukohast.

Ostja suunalt on hinnatõus kuni ostutehingu sooritamiseni ja omandiõiguse momendini negatiivne nähtus. Kellele ikka meeldiks kauba eest tuhandeid kroone lisaraha taskupõhjast juurde otsida? Samas on rohkem kui kindel, et peale ostutehingut ostjast omanikuks muutunud inimene suhtub omandi hinnatõusu ainult positiivselt.

Müüja seevastu rõõmustab iga kord kui leheveergudelt asetleidnud hinnatõusust lugeda saab. Müüja on ju see õnneseen, kes ostja lisatuhanded oma pangakontole kokku korjab.

Kinnisvara omanikul on samuti põhjust suunurki ülevalpool hoida. Aktiivne inimene saab vara pangalaenu tagatiseks pannes suuremat laenu võtta, mis näiteks äritegevusse suunata. Soovi korral kinnisvara maha müüa on omanikul lootust rohkem teenida, kui hinnatõusu puudumise või koguni hinnalanguse korral.

Üürnikel-rentnikel seevastu tuleb muude samade tingimuste korral kõrgema väärtusega vara kasutamise eest kõrgematt hinda ehk üüri või renti maksta, mis rahakotiraudasid sunnib täiendavalt avama.

Mis juhtuks kinnisvara hinnalanguse korral? Laenu abil kodu soetanud laenutagatise väärtus väheneks. Kui täiendavat tagatist või sularaha leida ei ole, siis tuleb tagatis maha müüa ja kuuse alla kolida. Ei midagi positiivset.

Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et kinnisvara on kapital. Kapitali väärtuse suurenemine selle mõistlikul kasutamisel on osa turumajandusest. Sestap ehk ei ole hinnatõusu heaks või halvaks olemise küsimus päris õigesti püstitatud.

Kinnisvara võime võrrelda aktsiatega – kui väärtus kahaneb või ei suurene, siis on kusagil midagi väga valesti, kusagil tehakse järjepanu valeotsuseid. Valeotsuste tegemine on aga kindlasti halb. Olgu hinnalangus tingitud majanduskeskonnast – isegi seda ei saa positiivseks nähtuseks pidada.

Kui nüüd loo alguse ja kinnisvara hinnalanguse ihaldajate juurde tagasi tulla, siis jääb arusaamatuks, miks 44% inimestest sooviksid kaaskondlaste vaesumist. Selline lähenemine on bolshevistlik – selle asemel, et hävitada vaesus, suunati relvad hoopis rikaste vastu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Ärikinnisvara vahendamine