Kinnisvara – investeerida või mitte

Möödunud kahel nädalal oli Eesti Päevalehes mitu artiklit raha paigutamisest kinnisvarasse. Üks neist (Pensioniks saab miljon krooni koguda ka kinnisvaraga 19/09) väitis, et pensionit annab koguda kinnisvarasse investeerides. Teine (Eluasemesse investeerimine on sageli enesepettus 20/09) väitis, et kinnisvara ei ole mingi imeinvesteering. Kolmanda (Alternatiivsetest pensionisammastest 23/09) viskas nalja edasist kinnisvara hinnatõusu prognoosivate kinnisvaraekspertide üle.

Kinnisvarainvesteering on rahaliselt mahukas.

Esimese negatiivse aspektina tuleb märkida kinnisvarainvesteeringu suurt rahalist mahtu, mis on jõukohane vaid vähestele. Arenenud riikides on selle mure lahendamiseks kinnisvara investeerimisfondid, mis lubavad kinnisvarainvesteeringuid teha väikeste summade kaupa. Loodetavasti jõuavad sellised investeerimisvõimalused kunagi Eestissegi. Praegu tuleb arvestada hetkeolukorraga. Suur kinnisvarainvestorite klubisse astumise maks paneb inimese olukorra ette, kus kogu investeering on koondatud ühte kohta ehk munad on ühes korvis. Tuleb tõdeda, et see on kinnisvara puhul üks nõrgemaid punkte, sest riskida maandamise seisukohast on turvalisem riske hajutada erinevate investeeringute vahel.

Kinnisvara nõuab jooksvaid kulutusi.

Kui on tegemist tühja maalapiga, siis on vaja maksta maamaksu. Kui on tegemist korteri, maja või muu hoonega, siis on lisaks vaja tegeleda korraliselt ehitise haldamise ja hooldamisega – tänavat on vaja pühkida ja katust tuleb parandada. Vastasel korral kinnisvarainvesteering loodetud väärtuse kasvu asemel hoopis odavneb. Kinnisvara haldamise ja hooldamisega ei pea muidugi isiklikult tegelema. Selleks on alati võimalik palgata haldusfirma, kes asjad korda ajab.

Ehitiste juures on hävimisoht.

Selle põhjuseks võib viimasel ajal Eesti sagedaseks külaliseks saanud tuulispask. Või kurja naabri õelusest läidetud katuse räästas. Need on riskid, mida vältida ei ole võimalik. Küll on aga võimalik katta see oht kindlustusseltsi lahkel kaasabil.

Kinnisvara hind võib turuolukorrast tingituna kukkuda.

Kinnisvara investeeringuna käsitledes tuleb aktsepteerida, et tegemist on ettevõtlusega, kuid äri tegemisega kaasnevad paratamatult riskid. Lohutuseks võib vaid öelda, et pikas perspektiivis siiski kinnisvarahinnad tõusevad. Aga ka sama kindlalt nagu me võime väita, et hinnad võivad kukkuda, võime ka väita, et hinnad võivad raketina taevasse söösta. Hinnatõusust ei ole võimalik osa saada ilma hinnalanguse riisikot võtmata.

Kodukorter ei tooda positiivset rahavoogu.

Kodu investeeringuna käsitledes on positiivset rahavoogu võimalik saada korteri müügist. See tähendab ümberkolimist, mis on investeeringu lõpuperioodil eakasse ikka jõudnud omanikule emotsionaalselt vastumeelne. Investeerimine eeldab siiski ratsionaalset käsitlemist, kus vastumeelsus ja mitte meeldimine ei ole argumendid. Näiteks ka väärtpaberitesse investeerimisel hoiatatakse rahapaigutajaid hoiduma mõnd aktsiasse armumise eest.

Kinnisvara hind pikas perspektiivis tõuseb.

Kinnisvara hinnatõus on pikas perspektiivis üsna kindel. Nii on see senini olnud. Hinnatõus põhineb peamiselt maa hinna kasvul, sest ehitistele esitatavad nõuded aja jooksul muutuvad. Seega määrab potentsiaalse hinnatõusu eelkõige kinnisvara asukoht.

Kinnisvara on hea laenutagatis.

Eeldatav stabiilne hinnatõus ja vähesest likviidsusest tingitud madal hindade kõikumine lubavad kinnisvaral olla usaldusväärne laenutagatis. Kinnisvara tagatisel võetavat laenu on võimalik kasutada omakapitali võimendamiseks ehk investeerimiseks alternatiivsetesse investeerimisobjektidesse. St. jaotada munad erinevate korvide vahel.

Vale on väita, et üks investeerimisobjekt on hea ja teine on halb.

Ühtegi investeerimisotsust ei tohi teha uisapäisa. St. ei saa väita, et mistahes täna ostetud maalapp (korter, maja…) on kindlasti turu keskmisest kõrgemat tootlust andev investeering. Õige investeerimisobjekt tähendab õige hinnaga valitud õige kvaliteediga (ehk edasiste omamiskuludega) kinnisvara. Makromajanduslikult kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid (laenuturg, sissetulekute tase, demograafiline olukord, majanduskasv, omavalitsuste tegevus, inimeste tulevikuootused, ehitusturg, alternatiivi kulu) annavad ainult laiad piirid, mille sees valeotsuse alusel soetatud kinnisvara võib üldistele turutrendidele vastupidiselt liikuda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine