Kinnisvara ootab mäejalamil tõusu

Kiiret sööstu ülesmäge kinnisvaravallas oodata ei ole, nendib kuukirja Kinnisvara toimetaja Tanel Raig.

Tuttav ütles, et pani oma Mustamäe korteri müügikuulutuse üles. Nädal hiljem teatas, et annab võtmeid üle. Selline ongi masu Eesti kinnisvara turul? Kiiret sööstu ülesmäge kinnisvaraturumaastikul siiski veel ei leia.

Ärikinnisvara arendusturul veel väga aktiivset tegevust ei toimu. Tegelikult on seal lausa silmanähtavalt hoogu maha võetud. Tänavu esimesel poolaastal anti kasutusluba 201 500 (m2) kasulikule pinnale mitteeluruumides. Möödunud aastal oli peaaegu igas kvartalis see number suurem (v.a III kvartalis). Ilmselt valmisid möödunud aastal veel viimased kinnisvaraturu languse algfaasis alustatud arendused ning ei julgetud enam alustada.

Uusi suuri büroopindu rentimiseks lähiajal siiski vaevalt hakatakse ehitama. Arendajad ei taha riski veel ainuüksi enda kanda võtta. E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon ütleb, et kopa maasselöömise tingimus on investorite ja rentnike olemasolu, kes on valmis end projektiga siduma juba arenduse algfaasis. Seega võib ärikinnisvaraturul oodata peamiselt projekte, kus ehitatakse konkreetse ankurüürniku/lõppkasutaja tarbeks.

Ka eluasemeturul ei saa veel kiirest kasvust rääkida. „Kinnisvarahind on hoolimata kergest jõnksutamisest siiski veel põhjafaasis,“ ütleb Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Seda statistika kinnitabki: viimase nelja kvartali jooksul on korteriomandi tehingute keskmine (m2) hind püsinud 9820 ja 9958 krooni vahel. Eelmiste aastate hind on sellest muidugi mäekõrguselt üle.

Samas kohas olid hinnad ka viis aastat tagasi, enne eelmist suurt kinnisvarabuumi. Koht on küll sama, kuid trend ekspertide sõnul on erinev. „Viis aastat tagasi olid hinnad liikumas selgelt tõususuunas, kuid nüüd on hinnad stabiliseerunud. Praeguste makromajanduslike olude tingimustes on raske eeldada, et hinnad peaksid taas raketina taevasse tõusma, nagu see viis aastat tagasi juhtus,“ selgitab Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark.

Korteritehingute arv ei anna samuti veel kindlat signaali, et kõik müüki pandu kohe ostja leiab. Tänavu III kvartalis tehti 3247 tehingut, mida on küll ligi 14% rohkem kui aasta tagasi. Samas eelmisest kvartalist on seda jälle mõnevõrra vähem, rääkimata 2008. ja varasematest aastatest. Seega on korteri müük nädalaga Eesti kinnisvaraturul praegu endiselt pigem loteriivõit kui trend, mida igaüks võiks järele teha.

Artikli autor on Tanel Raig.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine