Uue kodu soetamisel tuleks lisaks emotsionaalsele küljele ostu hinnata ka pikaajalise investeeringu seisukohalt. Õigete otsuste korral väldite soetatava kinnisvara väärtuse langemist aja jooksul.
Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina emotsionaalsest aspektist – tahab teada, kes on naabrid, milline vaade avaneb aknast, kas tapeedivärv sobib jne. Lisaks sellele tuleks soetatavat kinnisvaraobjekti vaadelda aga kui ratsionaalset pikaajalist investeeringut.
Eriti oluliseks muutub selline hindamine juhul, kui ostetav kinnisvara on kavas mõne aja pärast, näiteks parema elukoha leidmisel, taas maha müüa. Isegi siis, kui on kavas ühes kohas elupäevade lõpuni elada, pole mõtet osta väärtust kaotavat kinnisvara, sest siis ähvardab oht avastada end ühel päeval heidikuna agulis elamas.
Eluaseme investeeringuna käsitlemine tähendab, et ostjal tuleb selgeks teha, millise väärtusega on kinnisvara võimaliku müügi ajal – olgu see aasta või aastakümnete pärast. Oluline pole vaid väärtuse säilimine, vaid ka võimalik suurenemine.
Kindlasti on raske hinnata, kui palju täpselt võib maja või korteri väärtus kümne aastaga suureneda või väheneda, kuid hinnaliikumise suunda on kindlasti võimalik prognoosida.
Kinnisvara väärtuse muutumist mõjutab eelkõige makromajandus – majanduskasvu puhul kinnisvarahinnad suurenevad. Kahuks on majanduskasvu üksikisikul raske suunata.
Järgmisena tuleb uurida kinnisvara asukoha tausta. Esmalt tuleks välja selgitada, kas piirkonna kohta on tehtud üld- ja detailplaneeringuid? Kui jah, siis mida sinna on plaanitud – kas elamurajoon või tööstuspiirkond? Kui ei, siis tuleks hinnata, kas piirkonnal on eeldusi areneda ühes või teises suunas – näiteks suurte magistraalide ristumiskoht võib kujuneda äripiirkonnaks, mille keskel elada pole sugugi mõnus.
Kui piirkond on sobilikuks hinnatud, siis tuleks lähemalt soetatava kinnisvara juurde asuda: kas tuleb teha suuremaid või väiksemaid remont-
töid, kas maja katust tuleb lähiajal vahetada, kas kortermaja naabrid on vajadusel valmis suuremaid remonttöid finantseerima jne.
Nagu näha, on vastust ootavaid küsimusi üsna palju. Lihtsam ja märgatavalt odavam on võtta aeg nende teemadega üksipulgi tegelemiseks enne ostu sooritamist, kui aasta-paari pärast valeotsust kahetseda. Nõu ja infot on mõistlik küsida ka maaklerilt ja omavalitsusest.
Artikkel on avaldatud 16.05.2001 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=83338
