Hoolimata pidevalt kasvanud eluasemelaenude hulgale ei näe kinnisvaraarendajad veel huvi kahanemist ning tulevad kevadel välja uute elurajoonide pakkumistega.
Nii kavandavad kinnisvaraarendajad lausa uusi elurajoone Tallinna Lasnamäe veerele, samuti Jürisse, Sauele, Viimsisse, Haaberstisse, Pelguranda, Kristiinesse ja Kalamajja. Huvi tuntakse mitmesuguste korterite ja majade vastu, suurim on aga nõudlus väikeste linnakorterite ja suurte äärelinna eluruumide vastu.
“Peamine nõudlus on kahetoalised korterid Tallinna piires ja hästi lähedal kesklinnale, et tööle lähedal oleks,” rääkis Stendhal Kinnisvara spetsialist Maik Lint.
“Nõudlust on kaht tüüpi – äärelinnades, kuhu liiguvad pered, on tekkinud huvi isegi natuke suuremate korterite vastu,” tõdes Arco Vara elamispindade grupi juht Urmas Tehver.
Tänaste ostjate ja laenuvõtjate hulgas on nii neid, kes esmakordselt laenu võtavad kui ka neid, kes juba laenuga ostetud elamispinna uue vastu vahetavad. Kinnisvarahinnad on juba aastaid ülespoole rühkinud.
“Hinnad tõusevad erinevalt, näiteks kesklinnas, kus on defitsiitne maa, on hinnad kiiremini pisut tõusnud, aga ka äärelinna hinnad tulevad sellele järgi,” rääkis YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.
Hansapanga eluasemelaenude juht ei näe ohtu tarbimislaenus ega piiri veel eluasemelaenudele, sest Eestis on kinnisvara tagatisel antud laenude suhe SKP-sse 19%, mis on üle kahe korra väiksem euroliidu keskmisest. “Tänane praktika näitab seda, et väga vähe on laene halvaks läinud. Mineviku põhjal ei ole põhjust arvata, et tulevik on tumedam,” ütles Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk.
Eluasemelaenu on Eestis võtnud ligi 90 000 peret.
Artikli autor on Epp Ehand. Artikkel ilmus 17/04/2005 portaalis ERR.
