- Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on lähiajal väikesed
- Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea, seda toetab sissetulekute kiire kasv
- Ettevõtete laenumaksevõime võib edaspidi nõrgeneda, kui kasumlikkuse vähenemine jätkub
- Rootsi kiire laenu- ja kinnisvarahindade kasv pole vaatamata ametivõimude pingutustele vähenenud
- Rootsi kinnisvarahinna kasv kätkeb riske Eesti majandusele ja siin tegutsevatele pankadele
- Muutus pankade kapitalipuhvris – alates augustist on kavas nõuda kommertspankadelt 2% asemel 1% suuruse süsteemse puhvri hoidmist
- Swedbankile ja SEB Pangale on täiendavalt kavas kehtestada süsteemselt oluliste pankade lisapuhver 2% tasemel
Riskid Eesti finantsstabiilsusele on lähiajal väikesed. Kuigi väliskeskkonnast tingitud määramatus on suur, vähendavad riske finantssektori toimimisele ettevõtete kogutud finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea rahanduslik olukord ja pangandussektori omavahendite kõrge tase.
Rahvusvaheline finantskeskkond muutus 2016. aasta alguses varasemaga võrreldes ebakindlamaks. Maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes tekkinud ebakindlus tõi kaasa hinnalanguse rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel. Lisaks iseloomustab Euroopa Liidu pangandust halbade laenude suur osakaal ning väikese majanduskasvu ja madalate rahapoliitiliste intressimäärade keskkond. Riske võimendab ka mitmete Euroopa riikide suur võlakoormus ja võimalus Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust.
Eesti majanduskasv oli viimase kuue aasta aeglaseim. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt mitme naaberriigi nõrk majandusolukord ja ahtad ekspordivõimalused. Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsinud hea. Majapidamistel toetas seda sissetulekute kiire kasv ja võlakoormuse püsimine samal tasemel. Ettevõtete kasumlikkus vähenes kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kui kasumlikkus jätkab vähenemist, siis võib ettevõtete laenumaksevõime tulevikus nõrgeneda ja seeläbi halveneda pankade laenukvaliteet.
Kuigi Rootsis on tehtud samme kinnisvarahindade tõusuga kaasnevate riskide vähendamiseks, on jätkunud kinnisvara tagatisel antavate laenude ja kinnisvarahindade kiire kasv. Majapidamiste suurest võlakoormusest tulenevalt on Rootsis oht, et kinnisvarahindade languse või laenuteeninduskulude suurenemise korral vähendavad majapidamised tarbimist. See mõjutaks laialdasemalt Põhja-Balti regiooni majandusarengut ja vähendaks nõudlust Eesti ettevõtete toodangu järele. Teiseks võib see suurendada Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamisriski, kuna Eesti suuremate pankade likviidsusjuhtimine on tihedalt seotud emapangagruppidega.
2015. aastal Eesti kinnisvarahindade tõus küll aeglustus, ent madalate intressimäärade ja suhteliselt kiire palgakasvu keskkonnas püsib endiselt kinnisvarahindade ja laenamise liigkiire kasvu risk. Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kehtestas Eesti Pank eelmisel aastal ennetava sammuna nõuded eluasemelaenude väljastamisele. Eesti Pank on tulevikus valmis kehtivaid nõudeid karmistama ja erandite kasutamist piirama juhul, kui laenuvõtjate omafinantseeringu osa peaks oluliselt vähenema ja riskid suurenema.
Finantssüsteemi toimimise kindlustamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded. Alates 2014. aastast kehtib pankadele 2% süsteemse riski puhver. Puhvri eesmärk on suurendada pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske. Alates selle aasta augustist plaanib Eesti Pank muuta süsteemse riski puhvri põhimõtteid. Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit, et maandada järsu majanduslanguse riski, mis tuleneb Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast. Süsteemselt olulised pangad – Swedbank AS ja AS SEB Pank – peavad sellele lisaks hoidma veel 2% suurust puhvrit, et maandada kontsentreeritud pangandusest lähtuvaid riske. Muutuse järel kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale kapitalinõuete kogupuhver 13,5% tasemel ja kõigile teistele pankadele 11,5% tasemel.
Loe lähemalt värskest Finantsstabiilsuse ülevaatest
