Kinnisvarahindaja lähtub konfidentsiaalsuse nõudest

Äripäevas ilmunud artiklite (vt – Pangasaladus ei ole kaitstud, Raha tõmbub rahaga ehk kinnisvaraäri pangaga)põhjal jääb eksitav mulje, et just kinnisvarahindajate kaudu võib kliendi konfidentsiaalne info sattuda kolmandate isikute kätte. Nimetatud käsitlus jääb ühekülgseks, kuna reeglina ei oma kinnisvarahindaja infot ostja või tellija finantsolukorra või kavandatava tehingu üksikasjade kohta. Seda välja arvatud muidugi juhul, kui klient neid üksikasju ise ei ole avaldanud.

Eksperthinnangu läbiviimiseks vajab kinnisvarahindaja infot hinnatava objekti (korteri, elamu, maa) asjaõiguste ja tehniliste andmete, mitte aga taotletava laenu üksikasjade kohta. Juhul kui hindajale on avaldatud konfidentsiaalset infot, siis ilma kliendi nõusolekuta on selle avalikustamine kolmandatele isikutele loomulikult lubamatu.

Väide, et kinnisvarahindajatel puudub erinevalt pankadest info konfidentsiaalsuse nõue, ei vasta tõele, kuna atesteeritud kinnisvarahindajatel on kohustus lähtuda oma töös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Heade tavade koodeksis on antud nõue otseselt fikseeritud punktis 4.

Hindajal ei ole õigust esitada eksperthinnangut teistele peale kliendi, kui pole kokku lepitud teisiti või seadusega sätestatud juhtudel.

Hindajal on kohustus hoida saladuses temale usaldatud erialast konfidentsiaalset informatsiooni kuni vajaduse kadumiseni või vaikimiskohustuse äralangemiseni.

Arusaamatuks jääb teema seotus hindajate atesteerimisega (litsentseerimisega). Pank ei väljasta litsentse ega kasuta litsentseeritud hindajaid laenutagatise hindamisel. Panga ja hindamisteenust osutava äriühingu (kinnisvarabüroo) koostöö on fikseeritud koostöölepingutega. Asjaolu, et pankade poolt on koostööpartneriks olevas kinnisvarabüroos nõutav atesteeritud hindaja olemasolu, näitab pigem atesteerimise kvaliteeti ja usaldust atesteerimise vastu. Seejuures ei ole pankade poolt aktsepteeritavad laenutagatise hindamisel üksikud, vaid kõik suuremad ja tuntumad kinnisvarabürood.

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing oli üks esimesi kutseühinguid, kes alustas koostöös Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Pangaliiduga kutsetunnistuste väljastamist ning atesteerimise tulemusena on tõusnud ka pakutava teenuse kvaliteet, mis omakorda näitab senise praktika õigsust.

Artikli autor on Andres Teder. Artikkel on avaldatud 08.09.2003 väljaandes Äripäev –

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine